Valitsus loobus kooseluseaduse rakenduseelnõule arvamuse andmisest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Foto: Jaanus Lensment

Valitsus loobus täna arvamuse andmisest 38 saadiku algatatud kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõule, sest selle osas puudus üksmeel.

Küll soovib valitsus edastada parlamendi õiguskomisjonile ministeeriumide ettepanekud rakenduseelnõu muutmiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et kolmel valitsuserakonnal on kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu suhtes poliitiliselt erinevad arvamused.

«Valitsusel ühtset seisukohta pole ja me ei pelga seda ka välja öelda. Kaks erakonda leiab, et seadus, mis vastu võetud, tuleb ka korrektselt rakendada, et ei tekiks kohtuvaidlusi. Me austame seda, et mõnel erakonnal on eriarvamusi,» ütles Rõivas.

Ta märkis, et valitsus koostas lahendusena ministeeriumide tehtud tehnilistest ettepanekutest põhjaliku koondi, mida parlament saab edasi menetleda. «Tehniliste ettepanekute koondist võib parlament välja sõeluda need sätted, mida õigeks peab,» ütles Rõivas ja lisas, et vajadusel võib valitsus anda parlamendile juriidilist nõu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tuli valitsuse istungile ettepanekuga eelnõu suhtes seisukohta mitte kujundada.

Reinsalu juhtis tähelepanu, et rahvusvaheline ega Euroopa Liidu õigus ei nõua Eestilt kooseluseaduse olemasolu Eesti õiguskorras ning sellise seaduse loomine ja jõustamine on iga riigi siseriiklik valik ja otsus.

«Olukorras, kus kooselu regulatsioon on juba loodud, on seadusandjal oluline silmas pidada Euroopa Kohtu hiljutises praktikas avaldatud seisukohta, et see regulatsioon peab tagama samasoolistele kooselupaaridele abieluga võrreldes samaväärse tunnustuse ja õigusliku kaitse. Seega peavad sellises olukorras kõik kooselupaaridele laiendamata jäetud abielust tulenevad õigused olema väga hästi põhjendatud, et välistada diskrimineerimise võimalus. Vastasel juhul on elukaaslastel võimalik pöörduda Euroopa Kohtu poole, viidates registreeritud elukaaslaste ja abikaasade ebavõrdsele kohtlemisele,» märkis justiitsminister.

Reinsalu sõnul tuleb kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõus eristada kaht sorti õigusnorme. Osa sätteid on eelnõus tehnilist laadi ning puudutavad kooseluseaduse rakendamise korralduslikke küsimusi, näiteks abieluvararegistri seaduse muutmine. Suur hulk sätteid aga annavad registreeritud kooselusuhtele sisu, reguleerides registreeritud kooselust tulenevaid õigusi ja kohustusi sarnaselt abielust tulenevate õiguste ja kohustustega.

«Punktides, kus registreeritud elukaaslasele ei ole antud abikaasaga sarnaseid õigusi, näiteks presidendi elukaaslase puhul, jääb lõplik lahendus kohtupraktika kujundada,» sõnas justiitsminister.

Reinsalu märkis, et kooseluseaduse rakendussäte on Eesti õiguskorras pretsedenditu, seades seaduse jõustumise tingimuseks rakendusaktide olemasolu. Ta lisas, et korrektne oleks olnud näha kooseluseaduse jõustumise aeg ette kooseluseaduse rakendamise eelnõus, kuna antud juhul hõlmab rakendusseadus sisuliselt tervet kooseluseadusest tulenevat.

«Lähtuvalt eeltoodust ei toeta ma kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Kuid kui riigikogus soovib menetlust jätkata, siis oleks mõistlik, arvestades kooseluseaduse mõju ja tähtsust ühiskonnale, kooseluseaduse jõustumine edasi lükata ja võtta eelnõu menetlemiseks pikemalt aega, et rahulikult kaaluda kõiki muudatusi ja nendega kaasnevaid mõjusid,» märkis Reinsalu.

Kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu andsid üle-eelmisel nädalal menetlusse Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Algatajate sõnul vaid tehnilise sisuga rakendusaktide vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält. Eelnõu, mis võimaldaks mullu sügisel vastu võetud kooseluseadusel uue aasta alguses jõustuda, tuleb riigikogus esimesele lugemisele 24. novembril.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.

Kui seadus jõustub, saavad nii sama- kui erisoolised paarid õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Selleks peavad nad sõlmima notari juures kooselulepingu ning valima varasuhte. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles