Täna allkirjastasid Riias Balti riikide justiitsministrid koostöömemorandumi, milles lepivad kokku tegevused Nõukogude Liidu okupatsiooni kahju nõude esitamise teemal, teatas justiitsministeerium.
Baltimaad plaanivad Venemaale okupatsiooni eest kahjunõude esitamist
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
5. november 2015, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematuses võimaldab sellist nõuet esitada. Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina.
Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega koostöös olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud.
Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda. Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu.
Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal.
Ministrite avaldus
Postimees avaldab Baltimaade justiitsministrite ühisavalduse täismahus:
Rahvusvahelist õigust eirates sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt, mis allkirjastati 23. augustil 1939 ning mille salaprotokolli alusel okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit juunis 1940 kolm iseseisvat Balti riiki: Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi. Pärast viiskümmend aastat kestnud okupatsioonirežiimi taastasid kolme Baltimaa rahvad oma iseseisvuse. Paljud neist ohverdasid oma elu või küüditati kodumaalt ära.
Okupatsiooni jooksul kasutati Balti riike ära okupatsioonirežiimi poliitiliseks ja majanduslikuks hüvanguks, seetõttu on need riigid kandnud tohutuid demograafilisi ja sotsiaalmajanduslikke kaotusi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kuulutas Vene Föderatsioon end Nõukogude Liidu õigusjärgseks pärijaks, võttes enda kanda Nõukogude Liidu õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt lahendatakse kõik Eesti, Läti ja Leedu okupeerimisest tulenevad kaasused ja nõuded Vene Föderatsiooniga.
Meie, Baltimaade justiitsministrid, kinnitame, et on aeg vaadata üle minevikus põhjustatud kahju ja arvestada teaduslikult õigustatud viisil välja Nõukogude Liidu totalitaarse kommunistliku okupatsioonirežiimi põhjustatud kaotused. Ühisavalduse eesmärk on rõhutada vajadust, et kolme riigi eksperdid ja poliitikud suurendaksid ühiseid pingutusi ja keskenduksid järgnevatele eesmärkidele:
- Kinnitada, et Baltimaade olemasolu ei katkenud seaduslikus mõttes iial, isegi mitte Nõukogude okupatsiooni ajal.
- Hinnata ja avaldada koostöö kaudu - toetudes kõige praktilisematele ja põhjalikumaile uurimismeetoditele - kogu majanduslikku kaotust ja kahju, mida Nõukogude Liit Balti riikidele põhjustas.
- Rõhutada okupatsiooni toimumist suhetes Vene Föderatsiooniga ja kindlustada, et Nõukogude Liidu õiguste ja kohustuste pärijana tunnistab Vene Föderatsioon okupeerimist, võtab täieliku vastutuse ja kompenseerib kõik asjassepuutuvad kahjud.
- Võimaldada kolmel Balti riigil valmistuda rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaks rahvusvaheliseks tegevuseks, et nõuda õiguslikult ja faktiliselt õigustatud kompensatsiooni Vene Föderatsioonilt.
- Kindlustada, et praegusel ja tulevastel põlvkondadel on Nõukogude Liidu okupatsioonist ja selle mõjust täielik ja objektiive arusaam, mis põhineb uurimistöö ja arvutuste käigus leitud faktidel, ja varustada nad vahenditega iseseisvalt juriidilisi samme astuda.
- Kindlustada, et Nõukogude totalitaarse režiimi kuriteod, eriti Balti riikide okupeerimine, saavad rahvusvahelisel tasandil neile õiglase hinnangu.