/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Justiitsminister Urmas Reinsalu poolt antud allkiri kolme Balti riigi koostöömemorandumile Nõukogude okupatsiooni kahjutasu nõude esitamiseks Venemaale on probleemne nii valitsuse sisemise ühtsuse kui ka piirilepingu ratifitseerimise seisukohalt, leiab riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa.
«See on ennekõike probleem valitsuse ühtsuse jaoks. Suur probleem,» rääkis opositsioonilise Keskerakonna liige Eesmaa reedel BNS-ile. Tema sõnul on elementaarne, et sellised küsimused räägitakse läbi kabinetiistungi tasemel.
Reinsalu samm ja sellele järgnenud kriitika teiste ministrite poolt on veel üks näide sellest, kui keeruline on valitsuse koostöö, märkis Eesmaa.
Samas võib kompensatsiooni küsimine ohustada ka piirilepingu ratifitseerimist Venemaaga. «Sellisel hetkel, kus seisab ees piirilepingu ratifitseerimine, teha selline samm - see võib ajendada Venemaad piirilepinguga edasiminekut seiskama,» ütles Eesmaa.
Väliskomisjoni aseesimehe sõnul tegeleb komisjon piirilepingu menetlemisega riigikogus edasi nii kaua kui saab, ehkki lepingule on vastu nii mõned terved fraktsioonid kui ka üksikud liikmed koalitsioonierakondadest.
Mihkelson: teemat oleks pidanud arutama valitsuses
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja kauaaegne väliskomisjoni juht Marko Mihkelson (IRL) kinnitas, et Reinsalu ei ole plaanist sõlmida selline koostöömemorandum erakonnas rääkinud.
«Mis puudutab kahjutasude küsimist, siis sellest ei ole juttu olnud. Selles suhtes on see Reinsalu enda otsus. Ma ei tea, kuidas see dokument on sündinud. Leedu on aktiivsemalt seda teemat käsitlenud, Lätis pole see olnud eriti teemaks viimastel aastatel,» nentis Mihkelson.
Ta arvab, et tegemist on vaid töödokumendi või kavatsuste protokolliga, kuid leiab siiski, et sellise olulise küsimuse puhul olnuks vaja valitsuse seisukohta.
«Tegemist on mitte pelgalt justiitsvaldkonda puudutava küsimusega, vaid tal on väga otsene puutumus välispoliitikasse. Selline küsimuse asetus eeldab ka valitsuse seisukohta,» ütles Mihkelson. «Alati tuleb selliste küsimuste puhul mõelda, millised võivad olla lõpptulemused, mida see võib laiemalt kaasa tuua,» lisas ta.
Samas hoidus ta spekuleerimast, mida võiks Reinsalu ja teiste justiitsministrite avaldus kaasa tuua. «Me ei peaks ohtusid suureks mõtlema. Viimaste aastate jooksul on olnud Eesti-Vene suhetes küllaga väga teravaid teemasid, mis võiksid ju ühel või teisel viisil mõjutada piirileppe küsimust, aga ma hoiduks spekuleerimast. Täna on mõlemad pooled huvitatud leppe ratifitseerimisest.»
Pikemas perspektiivis on Mihkelsoni sõnul teema mõistetav ja ka IRLi jaoks on olnud oluline, et rahvusvaheliselt teadvustataks kommunismikuritegusid ja mõistetaks need hukka.
Paet: Reinsalu samm pani valitsuse keerulisse olukorda
Samuti leiab eurosaadik ja endine Eesti välisminister Urmas Paet (Reformierakond), et antud küsimuses oleks pidanud valitsus seisukoha kujundama. «Selliseid asju tuleb arutada, et valitsus toimiks ühtsena,» ütles ta.
Paeti sõnul pani Reinsalu samm valitsuse keerulisse olukorda. «Kui teised valitsuse liikmed on juba avalikult öelnud, et see pole olnud valitsuse seisukoht, ja nüüd hakkab mõni meie partner, liitlasriik või ka Venemaa uurima, siis on igal juhul neile keeruline seletada, mis toimub,» rääkis ta.
Eurosaadik toonitas, et välispoliitikas on väga oluline, et valitsus teab, mis asju aetakse. «Meie välispoliitika tugevus on siiani seisnud ikkagi peamiselt selles, et kõigi oluliste sammude taga, mis välispoliitikas tehtud, on olnud ühtne riigisisene arusaam.»
Paet tõi välja, et antud teemal on Eestis arutelusid peetud päris pikka aega ning aastaid tagasi jäi kõlama seisukoht, et ametlikke kahjunõudeid ei hakata Venemaale esitama. «Nüüd, kui see teema on jälle üleval, on suhteliselt elementaarne, et valitsus ja ka riigikogu arutavad seda teemat ja langetavad ühiselt otsuse,» sõnas Paet, et tegemist on olulise küsimusega rahvusvahelises plaanis.
«Siinkohal oleks kindlasti oluline laiem konsensus, et aru saada, mis perspektiiv sellel kahjutasu nõudel üldse on ja millised mõjud sellel rahvusvahelises plaanis on,» lisas ta.
Et kompensatsiooni küsimine võib ohustada piirilepingu ratifitseerimist Venemaaga, seda Paet ei arva. «Iseenesest otseselt ei ohusta see midagi,» märkis ta, et põhiprobleem on ikkagi selles, et «niiviisi, ilma et valitsus oleks antud küsimuses seisukohta võtnud, ei peaks välispoliitilised asjad käima».
Balti riikide justiitsministrid allkirjastasid neljapäeval Riias koostöömemorandumi, milles lepivad kokku tegevused Venemaale kui Nõukogude Liidu õigusjärglasele okupatsiooni eest kahjunõude esitamiseks.