Riigisekretär kuulutas kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikoha täitmiseks välja uue avaliku konkursi, sest eelmine luhtus pärast seda, kui ainsaks kandidaadiks jäänud Margus Kolgat ei saanud ametisse nimetada.
Riigikantselei teeb uue katse kaitseministeeriumile asekantsler leida
6. november 2015, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeks on rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine NATO, Euroopa Liidu, teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitseorganisatsioonide ja riikidega ning Eesti julgeoleku ja kaitsepoliitika planeerimise protsessi juhtimine Kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Asekantsleri peamiseks väljakutseks on tagada Eestile kindel ja tõhus kaitse läbi NATO kollektiivkaitsesüsteemi ning läbi koostöö strateegiliste liitlastega.
Kandidaadile esitatavateks nõueteks on vähemalt 3-aastane organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus ning inglise keele oskus vähemalt C1 tasemel; kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile; rahvusvahelise koostöö ja Eesti esindamise kogemus välissuhtluses, sh rahvusvaheliste koostööprojektide või läbirääkimiste juhtimise kogemus.
Kandidaadil peaksid olema ka väga head teadmised Euroopa Liidu, NATO ning teiste rahvusvaheliste julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tegelevate organisatsioonide eesmärkidest, poliitikast ning igapäevasest toimimisest; samuti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhisuundadest ning Eesti riigikaitse korraldusest; varasem riigikaitse, julgeoleku või välispoliitika valdkonnas töötamise kogemus.
Kandidaadilt eeldatakse riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu või valmisolekut selle taotlemiseks.
Riigi tippjuhtide valimiskomisjon otsustas septembris loobuda kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri konkursi viimasesse vooru jõudnud Margus Kolga esitamisest ministrile ja lugeda konkurss luhtunuks. Komisjoni hinnangul oleks Kolga oma ametialaste teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest ametikohale sobinud, kuid konkursi käigus selgus, et kehtiv avaliku teenistuse seaduse ei võimaldanud teda ametisse nimetamiseks esitada.