/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Tallinna lennujaamas lennujulgestuse eest vastutav Tarvi Pihlakas kinnitab, et lennujaam teeb omalt poolt kõik, et minimaliseerida võimalik oht reisijatele. Samas aga nendib ta, et 100-protsendilist julgeolekut ei ole kuskil, sest alati on oma roll ka inimfaktoril.
BBC kirjutas täna sealsete uurijate sõnadele tuginedes, et Sharm el Sheikhist Peterburi teel olnud lennukile võis saatuslikuks saada pardale toimetatud pomm, mis oli enne lennuki õhkutõusmist paigutatud selle pagasiruumi.
Tallinna lennujaama lennujulgestuse juht Tarvi Pihlakas selgitas Postimehele, et meie suurimas lennujaamas vaadatakse nii käsipagas kui registreeritud pagas alati läbivalgustusseadmega läbi.
Pihlakas kirjeldas, et kui operaator näeb registreeritud pagasis midagi kahtlast, on tal võimalus see kohver kõrvale võtta ja seda eraldi vaadata. Kui endiselt jääb selgusetuks, mis võib kohvris täpsemalt olla, avatakse see koos reisijaga. «Sellist olukorda, et kohver ilma kontrollita pardale satub, meil ei ole,» kinnitas Pihlakas.
Töötajate tausta kontrollib kapo
Samuti levib välismeedias spekulatsioon, et lennukatastroofi põhjustamisega uhkeldanud äärmusrühmitusel Islamiriik võis lennujaama töötajate hulgas olla «oma mees», kes toimetas lõhkeseadeldise täpselt sinna, kus vaja.
Pihlakase sõnul kontrollitakse selliste olukordade vältimiseks kõiki Tallinna lennujaamas töötavaid inimesi, kellele antakse lennujaama läbipääsu luba.
«Need inimesed läbivad taustakontrolli, millest ühe osa viib läbi ka kaitsepolitseiamet,» rääkis Pihlakas. Seejärel annab kaitsepolitsei juba oma tagasiside selle kohta, kas loataotlejal võib esineda asjaolusid, mis lennujaamas töötamise välistavad.
«Ütleme nii, et seda just tihti ei juhtu, aga tuleb ette ka olukordi, kus me oleme keeldunud loa väljastamisest. See ei ole olnud seotud terrorismi- või riigivastase ohuga, vaid pigem on inimene olnud korduvalt kriminaalselt karistatud tegude eest, mida me ei taha, et meie territooriumil juhtuks,» selgitas lennujulgestuse juht.
Oht minimaliseeritud
Samas aga nentis Pihlakas, et inimfaktor jääb kõigist pingutustest hoolimata. «100-protsendilist julgeolekut ei ole kuskil, aga me püüame ohtu minimaliseerida,» sõnas ta.
Seda püütakse teha mitut moodi: töötajatele makstakse korraliku palka ning üritatakse seeläbi neid ahvatlustest eemale hoida, samuti tehakse korrapärast taustakontrolli, et olla kindel, et töötajad on hasartmängu- ja muudest sõltuvustest priid.
Küsimusele, kas mõnel kõrvalisel inimesel oleks võimalik lennukite juurde pääseda, vastas Pihlakas kindlalt eitavalt. Ta kinnitas veel kord, et kõik kes soovivad aiast sissepoole saada, peavad läbima julgestuskontrolli ning keelatud esemetega keegi edasi ei pääse.
Kõik eeltoodu on Pihlakase sõnul Euroopa Liidus väga üksikasjalikult paika pandud. Kuivõrd võivad Egiptuses rolli mängida sealsed nüansid, mille Euroopa regulatsioon on välistanud, ei osanud ta hinnata.
Venemaa lennufirma Kogalõmavia lennuk Airbus A321 tõusis 31. oktoobri varahommikul Egituse Sharm el Sheikhi lennuväljalt õhku ning pidi lendama Venemaale Peterburgi. Üsna varsti kadus lennuk radariekraanilt ning selgus, et see oli Siinai poolsaare kõrbes alla kukkunud.
Pärast õnnetust teatas äärmusrühmitus Islamiriik, et lennuõnnetuse taga on nemad ja see on kättemaks Venemaa tegevuse eest Süürias.