Varasem Ida-Virumaa tegevuskava on Ida-Virumaa majanduslikku ja sotsiaalset arengut mitmeti toetanud, kuid maakonna sotsiaalne keskkond ja atraktiivsus pole seni paranenud nii palju, kui tahaks, vastas riigihalduse minister Arto Aas tänasel riigikogu istungil arupärimisele Ida-Virumaa olukorra ja arengu kohta.
Aasa sõnul oli esimese Ida-Virumaa tegevuskava koostamine valitsuse poolt tähtis samm, mis aitas luua tervikvaate sellest, mida riik erinevates valdkondades Ida-Virumaal kavandab, ning tõsta sellega Ida-Virumaa tähelepanu keskmesse.
«Samas tuleb tunnistada, et mitmetest majandusliku poole edusammudest hoolimata ei ole maakonna sotsiaalne keskkond ja atraktiivsus seni paranenud nii palju, kui võib-olla tahaks,» ütles Aas.
Ida-Virumaa on kahe viimase rahvaloenduse vahelisel perioodil kaotanud 17 protsenti elanikkonnast ning eriti kiire on kahanemine olnud linnades. Aastaks 2040 kahaneb statistikaameti prognoosi järgi maakonna rahvaarv kiiremini kui riigis tervikuna, prognoosi kohaselt lausa 27 protsendini.
Aas ütles, et üldisest majandussituatsioonist tulenevalt on aastate 2010–2014 jooksul küll selgelt paranenud Ida-Virumaa tööhõive olukord ja seda jõudsamalt kui Eestis tervikuna. «Samas tuleb möönda, et tööhõive määr 62 protsenti on endiselt üks madalamaid ja töötuse määr 14 protsenti üks kõrgeim maakondadest. Nii et areng on olnud kiire, õiges suunas, aga kindlasti ootaks enamat,» tõdes ta.
Aasa sõnul püüab uus tegevuskava Ida-Virumaa arengut mõjutada mitmes erinevas valdkonnas. «Nendest vahest kõige olulisem on majanduskasvu ja tööturu potentsiaali parem ärakasutamine, et aidata luua kaasaegset elu- ja ärikeskkonda, mis meelitaks piirkonda rohkem elanikke, turiste, investeeringuid,» ütles minister.
Näiteks toetatakse tema sõnul noorte ettevõtlikkusele suunatud programme ning jätkatakse maakonna vajadusi arvestava kutseõppe, täiendus- ja ümberõppe süsteemi arendamisega.
Suuremat tähelepanu pööratakse Aasa sõnul võrreldes varasemaga piirkonna tööhõive ja majanduse arengu hoogustamisele. «Rahandusministeeriumi koordineeritavatest Euroopa Liidu struktuurivahenditest suunatakse sel perioodil Ida-Virumaale 53 miljonit eurot, sealhulgas ettevõtluse ja tööstusalade infrastruktuuri ja külastuskeskkonna arendamiseks ning maakonnasiseste liikumisvõimaluste parandamiseks on ette nähtud 23 miljonit eurot,» rääkis minister.
«Selle sees on 8 miljonit eurot niiöelda boonus või preemiaraha võrreldes teiste maakondadega, mis on puhtalt ette nähtud Ida-Virumaale,» lisas ta. «Nii et Ida-Virumaa nende Euroopa Liidu struktuurivahendite rahast on olnud selge prioriteet sellel eelarveperioodil,» ütles Aas.
Aasa sõnul sõltub edukus sellest, kuidas erinevad osapooled panustavad ja teevad koostööd. «Siin tuleb vaadata kompleksselt neid võimalusi, mis on riigil ja kohalikel omavalitsustel,» ütles ta.
Esimene ülevaade uuest tegevuskavast esitatakse valitsusele järgmise aasta alguses.