Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud heaoluindeksi pingereas jääb Eesti arenenud maade hulgas tagumiste sekka.
Eesti jääb OECD heaoluindeksis arenenud riikide lõppu
11. november 2015, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on 34-liikmelise OECD hea elu indeksis 28. kohal, edestades Mehhikot, Türgit, Tšiilit, Kreekat, Venemaad, Brasiiliat, Portugali ja Ungarit. Neist Venemaa ja Brasiilia ei kuulu OECDsse, kuid nende olukorda OECD siiski hindas.
11 komponendist koostatud indeksi põhjal moodustavad edetabeli esiviisiku Austraalia, Rootsi, Norra, Šveits ja Taani.
Kõige kõrgema koha – viienda – sai Eesti hariduse näitajate osas. Nii keskkonna puhtuse kui ka töö- ja eraelu ühitamise näitaja annavad Eestile 36 kõrvutatud riigi seas 14. positsiooni. Töö- ja eraelu ühitamise osaindeks võtab arvesse inimeste vaba aega ja tööl tehtud ületundide arvu.
Tööhõivega seotud näitajate osas pälvis Eesti 27. koha, ülejäänud karakteristikud jätsid Eesti 30. kohast tahapoole.
Turvalisuse osas sai Eesti 32. koha väärilise hinde, edestades Tšiilit, Venemaad, Brasiiliat ja Mehhikot.
Eluga rahulolu näitajate poolest on Eesti 33. kohal, jättes seljataha Portugali, Ungari ja Kreeka.
Kõige nõrgema – 34. koha – sai Eesti tervisenäitajate ja kodanikuaktiivsuse valdkonnas. Kodanikuaktiivsuse osaindeksis hinnati valimisaktiivsust ja kodanike kaasamist seadusloomesse ning siin said Eestist halvema hinnangu ainult Venemaa ja Tšiili. Tervishoiu osas edestas Eesti samuti Venemaad ja Ungarit.
OECD selgitab oma indeksit tutvustades, et elu tähendab ka muud kui ainult sisemajanduse kogutoodangu suurus ja kuiv statistika. Indeksi koostamisel arvesse võetud 11 näitajat on OECD analüütikute hinnangul heaolu seisukohast hädavajalikud.