Kunagise õiguskantsleri, praeguse vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul jõustub kooseluseadus erinevalt mõnedest väidetest järgmise aasta alguses isegi siis, kui selleks ajaks pole rakendusakte vastu võetud.
Jõks: kooseluseadus jõustub ka ilma rakendusaktideta
11. november 2015, 23:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ajal, kui moodne on midagi arvata Eesti lennunduse kohta, tundub kuritegelik arutada, millal ja kas üldse kooseluseadus jõustub. Siiski sundisid klahve toksima arvamused, et seadus ei saa jõustuda enne, kui on vastu võetud rakendusaktid,» kirjutas Jõks täna suhtlusvõrgustikus Facebook.
Ta viitas mullu sügisel vastu võetud kooseluseaduse paragrahvile 26, mille järgi jõustub seadus järgmise aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega, ning põhiseadusele, mille kohaselt jõustub seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole teist tähtaega.
«Järelikult seadus jõustub 1. jaanuaril 2016. Seadust ei ole võimalik jõustada tingimuslikult ehk seotuna rakendusaktide vastuvõtmisega,» ütles ta ja lisas, et vastasel juhul võibki jääda vaidlema, kui palju seadusi või määrusi tuleb seaduse jõustumiseks vastu võtta. «Lauseosa «koos rakendusaktidega» väljendab riigikogu unistust rakendusaktide vastuvõtmise ajast,» märkis ta.
Vastus küsimusele, kas kooseluseadust on võimalik kohaldada rakendusaktideta, on Jõksi sõnul keeruline. «Mida siis teha? Igal isikul on õigus oma kohtuasja läbivaatamisel taotleda seadusandja tegevusetuse põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Keeruline ja aeganõudev. Kuid siiski kiirem kui Euroopa Inimõiguste Kohtust õigust otsida,» lausus ta.
Jõks märkis, et isegi kui õnnestub riigikohtusse jõuda, jääb küsimus, kas kohus saab sundida parlamenti kehtestama lihthäälteenamusega vastu võetud seaduse rakendamiseks seadusi, mille vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält. «Riigikogu poolt oleks kena olnud mitte anda seaduse jõustumise kohta mitmetimõistetavaid signaale, mida seaduse pooldajad kui vastalised vastuoluliselt mõistavad,» ütles ta.
Ta lisas, et kui rakendusakte ei jõutud seaduse jõustumise hetkeks kehtestada, siis oleks võinud kasutada näiteks lahendust, mille kohaselt oleks kooseluseadus kehtestatud eraldi seadusega. «Kui presidendil oleks olnud rohkem aega kui üks päev seaduse väljakuulutamiseks, oleks võinud sellele tähelepanu juhtida,» lausus Jõks.
Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.
Kui seadus jõustub, saavad nii sama- kui erisoolised paarid õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Selleks peavad nad sõlmima notari juures kooselulepingu ning valima varasuhte. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.
Kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu, mis võimaldaks seadusel jõustuda, jõuab täiskogu ette esimesele lugemisele 24. novembril. 85 seadust muutev eelnõu andsid menetlusse 38 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut. Algatajate sõnul vaid tehnilise sisuga rakendusaktide vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.