Valitsuses täna heakskiidu saanud seaduseelnõu ei luba koolidel enam riiklike hariduskulude eest remontida ja rentida, vaid see raha antakse õpetajatele palgatõusuks.
Valitsus andis rohelise tule: koolide remondiks mõeldud toetus läheb õpetajate palgatõusuks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
12. november 2015, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõuga muudetakse kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri. Hariduskulude toetuse investeeringu komponent, keskmiselt ligi 2,6 miljonit eurot, suunatakse edaspidi õpetajate palga kasvu. Valitsuse hinnangul on riigieelarvelist õpetajate tööjõukulude toetust muudatuse kaudu võimalik lisaks juba kinnitatud palgatõusule tõsta veel 1,4 protsenti.
«Me peame hariduskuludes vähendama kinnisvara osakaalu, et tõsta palku ja panustada sisusse. Koolivõrku investeerime 15 korda kaotatavast investeerimiskomponendist rohkem ja kindla sihiga muuta koolivõrk vastavaks tegelikele vajadustele ning panustada betooni asemel rohkem inimestele,» sõnas haridusminister Jürgen Ligi pressiteate vahendusel.
Postimees kirjutas kuu aega tagasi, kuidas ülilühikese etteteatamisega asjaosalistele kooskõlastamiseks saadetud eelnõu paneb omavalitsused muretsema. Seni on haridustoetuse sees olnud õpetajate palgatoetus, õppealajuhatajate ja koolijuhtide töötasu, täienduskoolituse, õppekirjanduse, põhikooliõpilaste koolilõuna ja investeeringute toetus. Viimast saavad omavalitsused kasutada näiteks koolide rendimakse tasumisel või klassiruumis remondi tegemiseks. Nüüd aga kaob see komponent ära.
«Ministeeriumile võib see summa tunduda tühisena, kuid linnale on see olnud suureks abiks kahe kooli rendimaksete tasumisel RKASile (435 000 eurot aastas), koolihoonete iga-aastaste remonttööde teostamisel või koolidele hädavajaliku inventari soetamisel. Kui see raha läheb nüüd õpetajate palgatõusu katteks, peab linn sama raha oma tuludest leidma,» oli näiteks Tartu linnapea Urmas Klaas murelik. Summa puudumisel võib linnapea sõnul jääda mõni oluline ülesanne täitmata või mõnel koolil hoopistükkis remont tegemata.
Plaani kritiseerisid tugevalt ka Eesti Linnade Liit kui Eesti Maaomavalitsuste Liit. Ka justiitsminister Urmas Reinsalu ei kooskõlastanud oktoobri keskpaigas seda eelnõu.
Eelnõu seadusena jõustumine motiveerib valitsuse hinnangul kohalikke omavalitsusi ümber korraldama koolivõrku vastavalt demograafilistele muutustele ning kasutama tõukefondide vahendeid, mis on suunatud koolide rekonstrueerimisele, õpetajate ja koolijuhtide täiendõppeks ning õppevara senisest suuremas mahus kasutamiseks.
Erakoolid saavad riigi haridustoetust samadel alustel nagu kohalikud omavalitsused. Eelnõu ei puuduta erakoolidele omavalitsuste poolt antavat tegevus- ehk majanduskulude toetust.
Koolivõrgu arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks on aastatel 2015–2020 plaanis kasutada EL struktuuritoetuse vahendeid mahus ligikaudu 241 miljonit euro. See on mõeldud koolivõrgu korrastamisel mahukateks investeeringuteks nii gümnaasiumitesse, põhikoolidesse kui ka erivajadustega laste koolidesse.
Linnade liit ei toeta otsust
Eesti Linnade Liit teatas täna pressiteate vahendusel, et ei toeta valitsuse poolt heaks kiidetud otsust. Liidu teatel on alates 2005. aastast riigieelarves haridustoetuse vahenditele lisatud munitsipaalkoolide investeeringute vahendid. Seega on kohalikel omavalitsustel liidu hinanngul õigustatud ootus nimetatud vahenditele.
«Paljud kohalikud omavalitsused on investeeringukomponenti arvestades renoveerinud laenu abil haridustaristut ning teenindanud võetud laenukohustusi, mis ei ole ka riigile teadmata,» sõnas liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.