Eesti riigijuhid mõistavad hukka terrorirünnakud Pariisis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terrorirünnakud Pariisis.
Terrorirünnakud Pariisis. Foto: SCANPIX

Eesti riigijuhid mõistavad karmilt hukka eile õhtul Pariisis aset leidnud terrorirünnakud.

Välisminister Marina Kaljurand avaldas täna telefonivestluses Prantsusmaa suursaadikuga Tallinnas Michel Rainer'ga sügavat kaastunnet omastele ja prantsuse rahvale. «Seisame koos Prantsusmaaga meie ühiste väärtuste eest. Eesti avaldab Prantsusmaa valitsusele solidaarsust võitluses terrorismiga,» kinnitas Kaljurand.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et on ohvriterohketest ja koordineeritud terrorirünnakutest šokeeritud. «Sel traagilisel ajal seisame koos teiste liitlastega Prantsusmaa ja prantsuse rahva kõrval,» ütles ta täna tehtud avalduses.

«Oleme teile toeks mõtetes, lootuses ja otsustavuses, sest teame, et sellisele kurjusele ja vihkamisele, massimõrvale Euroopa südames on võimalik vastu astuda vaid rahvusvahelise kogukonna tihedas koostöös. Minu siiras kaastunne Pariisis eile õhtul terrorirünnakutes mõrvatud inimeste lähedastele ja sõpradele, kogu Prantsusmaale ning paranemissoovid kõigile haavatutele,» märkis Ilves.

Peaminister Taavi Rõivas kirjutas Prantsusmaa presidendile François Hollande'ile, et eile õhtul toimunud brutaalsed rünnakud Pariisis šokeerisid teda ja kogu Eesti rahvast sügavalt. «See oli rünnak mitte ainult Prantsusmaa, vaid kogu Euroopa ühiste väärtuste, kultuuri ja elulaadi vastu,» ütles ta.

Ta märkis, et toimunu oli barbaarne, julm ja ebainimlik. «Sellise terrori vastu saame seista vaid ühtselt ja üheskoos,» lausus Rõivas. «Eesti seisab prantslastega õlg õla kõrval ja on valmis toetama igakülgselt Prantsusmaad.»

Ka siseminister Hanno Pevkur avaldas oma kolleegile Bernard Cazeneuve'ile ja kõikidele prantslastele rasketel hetkedel kaastunnet ning märkis, et terrorile pole mingit õigustust.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kirjutas Facebookis, et Euroopa on sõjas. «See on teistmoodi sõda – jõhker, alatu ja igaühe tagatoas. Peame karmile tõele näkku vaatama,» märkis ta ja lisas, et see pole ainult prantslaste sõda. «Peame kokku hoidma ja teineteist toetama. Sügav kaastunne,» lisas ta.

Riigikogu esimees Eiki Nestor märkis, et Pariisi tabanud seninägematud terrorirünnakud tekitavad emotsioone, mida on raske sõnadesse panna. «Oleme sel raskel hetkel koos Prantsusmaaga. Avatud maailm ei alistu kunagi pimeduse jõudude vägivallale,» ütles ta ning avaldas kaastunnet hukkunute lähedastele ja soovis kiiret paranemist vigastatutele.

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et inimeste tapmine terroristide käe läbi Pariisis on rünnak mitte üksnes Prantsusmaa, vaid kogu Euroopa vastu. «Kui see ei ole sõja kuulutamine Euroopale, siis mis see on? Seepärast on vaja reageerida kõigil ja koos. Euroopa Liit koos liitlastega peab tegema nüüd kiireid järeldusi ning võtma ette otsustavaid sisulisi samme. Terroristid peavad teadma, et nende tegevusele on vastas jõud, mis ei halasta ning on valmis andma vastulöögi,» ütles ta.

Tema sõnul on Pariisi tapatalgud veenvaks kinnituseks sellele, millist ohtu kujutab Euroopa ühisele kultuuriruumile kalifaadi ideele truu islamiäärmuslus. Tema hinnangul tuleb Euroopa Liidul mõista, et islamiäärmusluse jätkuv ja kiire levik on meie kodanikele väga tõsine oht, ning vastavalt sellele kujundada ka ühine strateegia nii ühendusesiseseks tegevuseks julgeoleku tagamisel kui ka välis- ja julgeolekupoliitika liinis ründeohu tõrjumisel.

Mihkelsoni hinnangul peab Euroopa Liit tegema kõik, et võtta lõpuks kontrolli alla oma välispiirid. Sisepiiride kaitsmine ei ole lahendus, kui me ei suuda selgeks teha, kes ja millisel põhjusel siseneb Euroopa Liitu, märkis ta. «Ühenduse sees on võimalik selliste rünnete ohtu minimeerida üksnes siis, kui toimib luureinfo jagamine riikide vahel ning teostatakse aktiivmeetmeid terrorivõrgustike vastu. Samuti on oluline kaardistada islamiäärmusluse leviku peamised allikad Euroopa Liidus,» märkis Mihkelson, kelle sõnul peavad Euroopa riigid panustama otsustavalt rohkem rahvusvaheliste koalitsioonide koosseisus võitlusse Islamiriigi ja selle tiiborganisatsioonide vastu.

«Seekord ei piisa solidaarsusmarsist Pariisi tänavatel. Meie ees on sõna otseses mõttes pikk võitlus ja Euroopa peab selleks valmis olema,» ütles Mihkelson riigikogu pressiteenistuse teatel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles