/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Kui nädalavahetusel võtsid osa politseipatrulle Pariisi sündmuste taustal kasutusse Galil automaadid ja püstol-kuulipildujad MP5, siis täna neid heidutuse tegemiseks enam vaja pole. PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus kinnitas, et valmisolek on taas endisel tasemel ja töötakse samas rütmis, nagu enne Pariisi terrorit.
Kui pikalt olid politseil erimeetmed kasutusel?
Nädalavahetusel vahetult pärast rünnakuid suurendasime politsei valmisolekut, aga tänaseks oleme selle langetanud taas endisele tasemele, nagu see oli reedel.
Seda tehti juba pühapäeva õhtul?
Täna hommikul võtsime selle otsuse vastu. Kes vahetust hommikul alustas, see jätkas tavapärase relvastusega.
Mis abinõud täpselt kasutusel olid?
Kui reede õhtul Pariisis õudus aset leidis, siis me järgmisel päeval võtsime tarvitusele abinõud, mis oleks võimaldanud meil vajadusel kiiremini ohtlikele olukordadele reageerida. Me igapäevaselt oleme pigem kaitsva ja rahustava taktika viljelejad. Nädalavahetusel me olime tavalisest rohkem valmis astuma vastu ka relvastatud rünnetele.
Esiteks me jagasime patrullidele välja rohkem tugirelvastust. Täna me ei ole sinnani välja jõudnud, et me peaksime tugirelvaga, meie mõistes automaadiga tänaval patrullima, kuigi paljud Euroopa riigid seda kasutavad just heidutusmeetmena. Näiteks kui me lähme Kesk-Euroopas lennujaama, siis seal jalutabki politseinik automaat rinnal. See on neile normaalne.
Eks meil on ka neid patrulle tänavatel, kellel on ka raskerelvastus käepärast, aga neid ei ole nii palju kui oli nädalavahetusel. Ka lennujaamas on meil patrull olemas, püstol on neil kindlasti, aga varem me ei ole andnud käsku valvata automaatidega.
Me olime nädalavahetusel ka rohkem väljas just riiki sisenevatel teedel. Patrullid olid väljas nii Ikla kui ka Jäärja sisenemiskohas. Jälgisime tähelepanelikult ette antud profiile.
Me suuri ressursse kokku ei kutsunud, aga me panime oma ressursile teistsugused ülesanded. Me näitasime end seal, kus me tavapäraselt võib-olla ei ole nii tihedalt väljas. Mul ei ole andmeid, et ümberpaigutuse tõttu oleks mõningatele kutsetele reageerimine rohkem aega võtnud.
Me ei tõstnud oluliselt ka asutuse valmiduse taset, et inimesed oleks valmis tunni ajaga olema kindlas kohas. Mõne spetsialiseeritud üksuse tasemel oldi valmis, et kui midagi peaks juhtuma, siis saab neid kokku kutsuda.
Kas see oli automaatne reageering, kui Euroopas midagi juhtub, siis politsei nii toimibki? Või oli teil mingit lisainfot?
Muudatus politseitaktikas on mõnes mõttes rutiin jah. Me hindame töökeskkonda ja võtame sellest tulenevalt abinõud tarvitusele. Kui me millestki teatame, siis ei tohiks elanikkonnal tekkida sellest rohkem paanikat. Pigem on see turvatunde loomiseks. Tänaseks ei ole Eestis midagi muutunud, ohuhinnangud on jätkuvalt terrorismi osas madalad. Paanikaks põhjust ei ole.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo ütles Postimehe stuudios, et kontrolli tugevdamine sisepiiridel on pigem elanike rahustamiseks. Kas see oligi kogu eesmärk?
Kodanikule turvatunde tekitamine ei saa olla vaid sõnades. See peab olema tegudes. Laiemas plaanis see on üks osa ka psühholoogilisest kaitsest. Täna ma hindan nädalavahetust selliselt, et me võtsime tarvitusele need abinõud, mis ikkagi reaalselt ka võimaliku ründe korral Eestis oleks andnud parema reageerimisvõimekuse. Tõenäoliselt me oleks suutnud kiiremini reageerida.
Kuidas Läti ja Leedu reageerisid?
Ütleme nii, et me olime paremad kui nemad. Me võtsime veidi tõsisemad abinõud tarvitusele. Suhtlesime Läti ja Leedu kolleegidega. Mida saan kommenteerida on põhjanaabrite tegevus. Nemad karmistasid veelgi rohkem kui meie, aga laias laastus olid meie ja Soome meetmed võrreldavad. Samamoodi võeti lennujaamad, sadamad suurema kontrolli alla ja just heidutamise tähenduses.
Kas Prantsusmaa on Eestile esitanud ka mingi abipalve?
Ei, täna me ei ole abipalvet saanud. See võib meile tulla, sest see on täiesti tavapärane tööprotseduur. Kui täna peaks olema neil isikutel, keda kahtlustatakse Pariisi sündmustega, Eestiga seos, kui niidiotsad kuidagi viivad Eestini, siis on täiesti tavapärane, et neid päringuid meile tehakse.
Kuidas tegutsete edasi?
Julgeolekuasutused vahetavad ohuhinnanguid. Meil jätkuvalt on terrorismiohu tase madal, kuivõrd me ei ole nii suureks märklauaks kui mõned teised riigid. Suurbritannia politsei on valmistumas millekski, ju siis neil on mingi täiendav ohuhinnang.