«Pärast tervet rida ebaõnnestunud katseid oktoobris toimunud kahele õnnestunud Bulava-katsetusele peaks detsembris järgnema veel üks ning viis-kuus katsetust on kavas ka järgmisel aastal,» rääkis Kaas Vikerraadio saates «Uudis+».

«Kui need edukaks osutuvad, siis kõige optimistlikumalt septembris 2011 võiks Venemaa tuumaraketi relvastusse võtta,» sõnas Kaas.

«Selliste keerukate relvasüsteemide nagu kontinentidevaheline tuumarakett väljatöötamine võtabki omajagu aega, algselt oli tõesti plaanis see 2007. aastal relvastusse võtta, aga ettevõtmist on saatnud halb karma ja läbikukkumiste jada,» selgitas Kaas tausta.

«Õhus on olnud intensiivsed kahtlused et ehk ei saa rakett kunagi töövalmis, ehk on konstruktsioonis mingi põhimõtteline viga, aga Venemaa ametiisikud kinnitavad et ei ole,» rääkis Kaas. «Ühe hüpoteesi järgi on probleemid kinni raketi tootmisprotsessis.»

«Venemaa tuumaallveelaevastik koosneb 12 allveelaevast, kuus neist kantakse viie aasta jooksul maha, ülejäänute ekspluatatsiooniressurss ammenduks selle kümnendi lõpus,» sõnas Kaas.

«Kui Bulava kasutusse ei tule, muutuks allveelaevade pidamine mõttetuks,» leidis ta. «Relvasüsteemi läbikukkumine tähendaks strateegilise merevõimekuse ja kontinentidevaheliste rakettide väljatulistamiseks mõeldud allveelaevastiku lõppu.»

«Tegu on samas ühe kõige ohtlikuma relvaga, mille inimene on kunagi loodud, raketil on 6-10 tuumalõhkepead, igaüks kuskil 35-kilotonnise lõhkejõuga,» selgitas Kaas.

Sarnased allveelaevalt tulistatavad kontinentidevahelised tuumaraketid on olemas veel USA, Suurbritannia, Prantsuse ja Hiina tuumaarsenalis.