/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Legendaarne Wismari haigla kaalus palatis aset leidnud tapmise pärast akuutsete haigete ravimisest loobumist, kuid otsustas end ikkagi käsile võtta – vähendada voodikohti, suurendada valvet ja paigaldada palatisse kaamera. Tõsi, kõike pole veel teha jõutud.
Täna kogunes sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon, et arutada tänavu suvel aset leidnud lämmatamisjuhtumit Wismari haiglas.
Nimelt lämmatas juunis narkomaan voodi külge seotud palatikaaslase. 44-aastane mees oli Wismarisse saabunud Põhja-Eesti regionaalhaiglast. Mees toodi Wismari haiglasse 21. juunil pärast kella 11. Seal ohjeldati ta arsti otsusel rihmadega voodi külge.
Ajavahemikus 18.40-19.30 viibis mees tervishoiutöötaja järelevalveta jälgimisruumis koos kolme patsiendiga. Neist üks, 23-aastane narkomaan, asus meest lämmatama. Kannatanu viidi küll kiiresti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse intensiivosakonda, kuid tema elu päästa ei õnnestunud ja ta suri 25. juunil.
Ekspertkomisjoni juht Marika Väli ütles peale arutelu Postimehele, et Wismari haigla tegi vea, sest jättis ohjeldatud patsiendi järelevalveta.
«Samuti ei tule dokumentidest välja, kui palju oli patsiente ühes palatis,» ütles Väli. «Kuna seda dokumenteeritud pole, siis võib öelda, et tegelikult pole ka jälgitud,» täpsustas ta.
Samuti leidis komisjon, et kuna Wismaris ei olnud sobivaid tingimusi sellise haige hoidmiseks, siis peab terviseamet jälgima, et haiglates oleks vastavad tingimused. Väli sõnul ei saa komisjon teha terviseametile ettekirjutust, vaid anda saab lihtsalt soovitusi.
«Terviseamet peab soovitustest tegema omad järeldused. See on terviseameti teha, kuidas see lugu edasi laheneb,» lisas Väli, kelle sõnul pöördus terviseamet Wismaris juhtunu pärast ise komisjoni poole.
Mumma: haiged on pigem agressiivsed personali suhtes
Wismari haigla juhatuse liige, psühhiaater Jaanus Mumma kinnitas, et haigla on juba palju ära teinud, et sarnased asjad enam ei juhtuks.
Esmalt vähendati voodite arvu palatis, kuhu psühhoosis haiged tuuakse. Nüüd on selles palatis kolm voodit. «Enne olid meil lisavoodid, sest vahepeal oli neid haigeid vähe, aga siis tuli korraga palju. Nüüd on lisavoodid ära korjatud.»
Lisaks ei tohi enam panna ühte palatisse kokku voodi külge aheldatud ja vabalt liikuvat patsienti, kuigi varasemalt oli seda Mumma kinnitusel aastaid tehtud. «Eks meie elu on tehtud keerulisemaks. Neid tuleb tihti ohjeldada, sest nad on väga rahutud,» ütles Mumma.
«Me peame selliseid haigeid muidugi järgima, aga tavaliselt need haiged on agressiivsed rohkem personali suhtes. Ma olen nii kaua töötanud ja teise haige vastu ei olda üldjuhul agressiivsed,» kinnitas psühhiaater.
Nüüd tuleb ette, et kiirabiga Wismarisse toodud haiget ei olegi võimalik vastu võtta, ta tuleb edasi sõidutada Paldiski maanteele.
Mumma tunnistas, et haigla kaalus pärast juhtunut ja terviseametilt ettekirjutuse saamist ägedate haigete vastu võtmisest loobumist. Kuus jõuab psühhoosiga Wismarisse 10-15 inimest.
Ka oli terviseamet valmis kohe tegevuse peatama, juhuks kui haigla ei suuda viia oma jälgimisruumi nõuetega vastavusse.
«Mõtlesime, kas suudame, sest lisafinantseerimine on ka vilets, lisapersonali ei ole võimalik võtta. Aga otsustasime, et teenust on vaja, see on aastakümneid toiminud.»
Samas on jälgimisruumi paigaldamata veel valvekaamerad, mis Mumma sõnul peagi paika saavad.
Asja uurib ka prokuratuur ning Mumma ei tea, kas karistada võib saada ka haigla. Prokuratuuri kinnitusel on kriminaalmenetlus endiselt käimas ning tänaseks on kahtlustus esitatud ühele 23-aastasele mehele.
Õiguskantsleril etteheited terviseametile
Juhtunu peale alustas omal algatusel menetlust ka õiguskantsler, kes jõudis hiljuti järeldusele, et terviseamet järelevalvajana rikkus põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtet.
Õiguskantsleril on terviseametile mitmeid etteheiteid.
Näiteks oli terviseamet teadlik, et patsientide voodi külge aheldamise nõuete täitmisel esineb haiglas puudusi. Terviseamet oli juba 2013. aastal Wismari haiglas kontrollinud ohjeldusmeetmete rakendamise nõuete täitmist. Tänavu mais toimus taas kontrollkäik ja 5. juuni kirjas juhtis amet ka tähelepanu puudustele seoses ohjeldusmeetmete ja turvalisusega.
Samas ei pannud terviseamet haiglale ega tervishoiutöötajatele ühtegi siduvat kohustust, ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega taganud puuduste kõrvaldamist sunnivahenditega, heitis õiguskantsler ette.
Teine etteheide on see, et terviseamet viivitas järelevalve alustamisega. Amet alustas järelevalvementlust alles 22. juulil ajakirjanduses ilmunud info põhjal. Kuid ka pärast seda, kui amet juhtunust ajakirjandusest kuulis, kulus mitu nädalat menetluse alustamiseks.
Tänavu septembri lõpus tegi amet menetluse lõppedes Wismari haiglale ettekirjutuse lõpetada voodi külge ohjeldatud ja vabalt liikuvate patsientide paigutamine ühte ruumi, tagada ohjeldatud patsientide pidev järelevalve ja ohutus ning kooskõlastada õendusloo täitmise juhend.
Õiguskantsleri teada ei olnud terviseamet enne lämmatamisjuhtumit Wismari haiglale sellist ettekirjutust teinud.
Terviseameti järelevalveosakond selgitas Postimehele, et oli varasema kontrolli käigus tõesti tuvastanud haiglas puudusi, millele osutati ka 5. juunil saadetud märgukirjas tähelepanu, kuid haiglale anti puuduste kõrvaldamiseks ja ametile vastamiseks aega 1. augustini.
Uut menetlust haigla suhtes alustati 22. juulil, et kontrollida, kas jälgimisruum vastab nõuetele. Siis juhiti tähelepanu ka puudustele ja kästi need likvideerida.
«Ametil oli juhuks, kui haigla ei vii oma jälgimisruumi nõuetega vastavusse, valmidus haigla tegevuse koheseks peatamiseks,» teatas terviseamet.
Vahetult enne ettekirjutuse tegemist selgus siiski, et haigla viis oma jälgimisruumi vastavusse seaduse nõuetega. Seetõttu päädis läbiviidud järelevalvemenetlus ettekirjutusega.