/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/03/31/3922745t1h3541.jpg)
Riigikohus jättis tänase otsusega osaliselt jõusse keskerakondlaste Priit Toobali, Lauri Laasi ja Keskerakonna suhtes langetatud süüdimõistva otsuse, samas mõistis kohus Toobali ja Laasi sõnumisaladuse rikkumises õigeks.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et Priit Toobal ja Lauri Laasi on süüdi Ivor Onksioni eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, samuti panid Priit Toobal ja Eesti Keskerakond toime ametialase võltsimise. Samas sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises mõistis Riigikohus Priit Toobali ja Lauri Laasi õigeks.
Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et just Priit Toobali ja Lauri Laasi mõjutusel asus Ivor Onksion kasutama juhuslikult saadud juurdepääsuvõimalust teise isiku elektronpostkastile selleks, et seal olevate kirjade kohta salaja süsteemselt teavet koguda. Priit Toobali ja Lauri Laasi soovil printis Ivor Onksion võõrast elektronpostkastist välja 455 leheküljel kirju ja edastas väljatrükid ning ühe e-kirja skaneeringu Lauri Laasile ning Priit Toobalile.
Riigikohus leidis, et tegu, millele Priit Toobal ja Lauri Laasi Ivor Onksionit kihutasid, vastab eraviisilise jälitustegevuse kuriteokoosseisule. See tegu ei ole aga samal ajal karistatav sõnumisaladuse rikkumisena, nagu arvasid prokuratuur, maakohus ja ringkonnakohus. Sõnumisaladuse rikkumisega karistusseadustiku tähenduses on tegemist üksnes siis, kui tegu puudutab sõnumit, mida parasjagu kirja teel või sidevahendi abil edastatakse. Ivor Onksion tutvus ja talletas aga sõnumeid, mis olid juba adressaadini jõudnud.
Priit Toobalile, Lauri Laasile ja Ivor Onksionile mõistetud karistusi riigikohus vaatamata nende osalisele õigeksmõistmisele ei muutnud, sest kogu see tegevus, mida süüdistatavatele sõnumisaladuse rikkumisena ette heideti, on karistatav eraviisilise jälitustegevusena. Seejuures on eraviisiline jälitustegevus karistusseadustiku kohaselt raskem kuritegu kui sõnumisaladuse rikkumine.
Kriminaalkolleegiumi hinnangul tegid maakohus ja ringkonnakohus õigesti kindlaks, et Priit Toobal võltsis Eesti Keskerakonna huvides kokku viis kassa sissetuleku orderit, võimaldamaks Keskerakonnal kasutada tuvastamata päritoluga sularaha. Võltsitud orderid olid vajalikud, näitamaks, et teadmata allikast pärinev sularaha, mille Priit Toobal Keskerakonna kassasse maksis, on füüsilistelt isikutelt saadud annetus, mida erakond tohib vastu võtta. Anonüümsed annetused oleks Keskerakond pidanud seaduse kohaselt annetajale tagastama või riigieelarvesse kandma. Kuna Priit Toobal pani dokumendi võltsimise toime Keskerakonna peasekretärina Keskerakonna huvides, tunnistati selles kuriteos süüdi ka Eesti Keskerakond kui juriidiline isik.
Üks riigikohtunik jäi eriarvamusele
Riigikohtu otsuse langetas kohtukoosseis, mille eesistuja oli Hannes Kiris ning liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi. Erik Kergandberg lisas kohtuotsusele oma eriarvamuse.
Kergandberg märkis oma eriarvamuses, et riigikohus asus oma otsuses kokkuvõtvalt seisukohale, et Ivor Onksion ei sekkunud kommunikatsiooniprotsessi, kui ta tutvus Hannes Rummu e-posti kasutajakontol seal kättesaadavaks muutunud kirjadega, kasutades kontole sisenemiseks Rummu enda kasutajatunnust ja salasõna, mis ta oli kogemata Onksioni tööarvutisse salvestanud. Kuna Onksion ei sekkunud kommunikatsiooniprotsessi ei vasta tema tegu seetõttu sõnumisaladuse rikkumise objektiivsele koosseisule.
Riigikohus märkus oma otsuses, et põhiseaduse paragrahv 43 tagab väidetavalt sõnumisaladuse kaitse üksnes kommunikatsioonprotsessis ja et kommunikatsiooniprotsess ei hõlma näiteks veel saatja arvutis paiknevaid, kui saatmata sõnumeid ega enam sõnumi saaja arvutisse jõudnud sõnumeid.
«See, et otsuses kaitstakse riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemat seisukohta sõnumisaladuse esemelise kaitseala küsimuses on kohtupraktika stabiilsust silmas pidades iseenesest kahtlemata kiiduväärt samm. Selliselt toimides on riigikohus muuhulgas, ridade vahelt, sisuliselt öelnud ka seda, et ausa kohtumenetluse ja ilmselt veel rea teiste printsiipidega ei saa kooskõlas olla see, kui mingi põhiõiguse esemelist kaitseala tõlgendatakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas vaja on õigustada mingit menetlustoimingut või sisustada kuriteokoosseisu. Paraku just selliselt diferentseeritult on aga minu arusaamise kohaselt prokuratuur soovinud tõlgendada sõnumisaladuse kaitseala ühelt käesolevas kohtuasjas,» märkis Kergandberg.
Riigikohtuniku sõnul jagab ta käesolevas asjas sõnumisaladuse esemelise kaitseala küsimuses prokuratuuri seisukohta.
«See tähendab mõistetavalt, et ma ei saa selles küsimuses nõustuda otsuses väljendatud seisukohaga, sest see on minu arusaamise kohaselt põhiõiguse toimeala alusetult piirav. Ka elementaarse elulise usutavuse nõudega kooskõlas olevaks ei saa nimetada väidet, et kommunikatsiooniprotsessi mõistest tuleb välja arvata need inimesed, kelle jaoks kommunikatsioon üldse olemas on, et kommunikatsiooniprotsess on vaid midagi vikerkaare sarnast, millel puudub igasugune seos reaalse eluga,» kirjutas Kergandberg.
Kergandberg nõustun selles küsimuses ka Euroopa kohtu kohtuniku Uno Lõhmusega, et ühelt poolt on Eesti seadusandja jälitustegevuse sätestamisel ja teiselt poolt senise kohtupraktika põhiseaduse paragrahvi 43 kaitseala määratlemisel toiminud viisil, mis ei pruugi olla kooskõlas kõnealuses küsimuses Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas valitseva arusaamaga.
«Ehk tsiteerides Uno Lõhmust: «Siinkirjutaja ei näe argumente, miks peaks andma saatmisele kuuluvatele või kohalejõudnud sõnumitele nõrgema kaitse, kui on kommunikatsiooniprotsessis olevatel sõnumitel.» Ka siinkirjutaja ei näe neid argumente,» kirjutas Lõhmus oma eriarvamuses.
Prokurör: kindlasti ei tolereeri riigikohus võõraste kirjade lugemist
Kuigi riigikohus mõistis keskerakondlased Priit Toobali ja Lauri Laasi reedel sõnumisaladuse rikkumises õigeks, ei tähenda see riigiprokurör Inna Ombleri kinnitusel seda, nagu kohus tolereeriks teiste kirjade lugemist.
Ombleri sõnul on tal hea meel, et juba 2012. aasta suvel prokuratuuri poolt lõpule viidud kriminaalmenetlus päädis reedel riigikohtu süüdimõistva otsusega. «Riigikohus nõustus nii prokuratuuri seisukoha kui kahe esimese kohtuastme otsustega, et Priit Toobal ja Lauri Laasi tuleb süüdi mõista eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises. Samuti tunnistas Riigikohus Priit Toobali ning Keskerakonna süüdi Keskerakonna kassasissetuleku orderite võltsimises,» märkis Ombler.
Mis puudutab otsust, et Toobal ja Laasi ei ole süüdi sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises, ei tohiks Ombleri sõnul sellest kindlasti välja lugeda, justkui riigikohus peaks lubatavaks võõraste kirjade lugemist ja nende hõivamist. «Kohus leidis, et kuigi süüdimõistetute tegudega ei otseselt rikutud sõnumisaladust, on nad rikkunud inimese põhiõigust eraelu puutumatusele,» rõhutas Ombler.
Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus tegid veidi teistsuguse otsuse
Harju maakohus mõistis eelmise aasta 17. oktoobril Toobalile eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamise eest üheksa kuu ja dokumendi võltsimise eest nelja kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Liitkaristuseks määras kohus talle üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Samades asjades, välja arvatud dokumendi võltsimises, süüdistatud Laasi karistuseks jäi üheksa kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.
Võõrale meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu süüdistuse saanud Ivor Onksionile mõistis kohus 200 miinimumpäevamäära ehk 640 euro suuruse rahalise karistuse.
Keskerakonna tunnistas kohus süüdi selles, et Toobal võltsis erakonna peasekretäri ehk juhtivtöötaja ja pädeva isikuna erakonna kassa sissetuleku ordereid, võimaldamaks seadusevastaselt erakonna majandustegevusse kaasata teadmata päritoluga sularaha. Kohus määras Keskerakonnale rahalise karistuse 10 000 eurot.
Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse resolutsiooniga, kuid lisas otsuse põhiosasse oma põhjendused.
Ringkonnakohus nõustus ka seisukohaga, et Toobal ja Laasi kallutasid 2011. aasta kevadel ja suvel mitme kuu jooksul Tallinna linnavolikogu sotside fraktsiooni nõunikku Ivor Onksioni koguma salaja andmeid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja selle liikmete kohta. Seejuures kihutasid nad teda sisenema varjatult sotsiaaldemokraadi Hannes Rummi elektronpostkasti ja edastama neile postkastis olevate Rummile saadetud sõnumite sisu.
Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid riigikohtule kassatsioonkaebuse nii Toobali, Laasi kui Keskerakonna kaitsjad.
Laasi asemel tuleb riigikogusse Oudekki Loone
Kuritegudes lõplikult süüdi jäänud Toobal ja Laasi ei tohi olla enam Keskerakonna ja riigikogu liikmed. Toobal astus riigikogust tagasi juba neljapäeval ja tema asemele tuli Võru linnavolikogu senine juht Anneli Ott. Lauri Laasi asemel saab riigikogu liikmeks end vabakutseliseks poliitikateadlaseks nimetav Kerstin-Oudekki Loone.
Põhiseadus ja riigikogu liikme staatuse seadus näevad ette, et saadiku volitused lõpevad enne tähtaega, kui jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel parlamendist lahkunud liikmel hüvitisele õigust ei ole.
Keskerakonna põhikirja kohaselt arvatakse liige erakonnast välja, kui tema kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Väljaarvamise peab kinnitama erakonna juhatus. Samas on partei teatanud plaanist põhikirja muuta, et juhatusel tekiks õigus otsustada, kas kuriteokaristuse saanud liige tuleb välja visata või mitte.
Keskerakonnast tuleks nii Toobal kui Laasi välja heita
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Karin Madisson ütles Postimehele, et väljaarvamise protsess on Keskerakonna põhikirjas kolmeetapiline ning kehtiv põhikiri ei määratle tähtaegu, millal mingi etapp tuleb läbida. «Kui erakonna eesmärk on igal juhul nimetatud liikmeid mitte välja arvata, siis on tähtaegade puudumise tõttu juhatusel võimalik väljaarvamisega venitada kuni uue põhikirja vastuvõtmiseni, mis enam ei kohustaks välja arvama kriminaale,» ütles ta.
Tegelikult oleks tema sõnul korrektne järgida tänast põhikirja ning Toobal ja Laasi erakonnast välja arvata. «Siiski juhul, kui seda ei tehta, siis on võimalik küll erakonna liikmetel seda nõuda, aga sisuliselt ei annaks see midagi, sest Keskerakonna põhikiri ei keela liikmeks võtta kriminaalkorras karistatud isikud ja seega oleks võimalik nad koheselt ka uuesti tagasi võtta,» selgitas vandeadvokaat.
Madisson lisas, et kui üks endast lugupidav erakond lubaks teadlikult enda ridadesse kriminaalkorras karistatud inimesi, siis oleks see küll üsna pretsedenditu. «Sellega antakse avalikkusele selge sõnum, et Eesti riigis kehtivad seadused ei olegi täitmiseks ning nende rikkumine on igati aktsepteeritav,» ütles ta.