Lastekaitse liidu uuring «Lapse osalemine pereelus» näitab positiivse trendina, et Eesti lapsed on oma eluga üha rahulolevamad, ka arvestatakse peredes aina enam nende arvamusega.
Eesti lapsed jäävad oma eluga aina rohkem rahule
20. november 2015, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots tõi liidu aastakonverentsil välja, et pea kolmveerand lastest leiab praegu, et on oma eluga rahul.
Võrreldes 2008. aastaga on 7 protsenti rohkem lapsi, kes on oma eluga täiesti rahul ja hindasid oma õnnelikkuse taset maksimaalse hindega. Skaala viimasesse, kõige kõrgema rahuloluga kolmandikku paigutas ennast 73 protsenti vastajatest. Esimesse kolmandikku paigutas ennast ainult 3 protsenti lastest.
«Positiivne on tõdeda, et lisaks laste üldise rahulolu tõusule arvestatakse võrreldes 2008. aastaga peredes laste arvamusega oluliselt rohkem,» märgitakse uuringu tulemustes.
Peaaegu kolm neljandikku lastest leiab, et nende arvamusega arvestatakse perekonnas kas väga sageli või sageli. Siiski saab välja tuua, et venekeelsete laste arvamust arvestatakse perekonnas sagedamini.
Kõige rohkem võetakse kuulda laste arvamust trennide ja huviringide valikul, samuti vabaaja ning kooliväliste tegevuste üle otsustamisel. Kõige vähem võetakse laste arvamust kuulda koduste tööde jagamisel ning pere majanduslike otsuste tegemisel üldiselt.
Laste arvates sekkuvad kõige vähem vanemad nende suhtlemisse oma sõpradega ning väljas käimistesse. Kõige rohkem sekkuvad vanemad laste hinnangul kooliasjadesse. Vastajatest üle kolmandiku kinnitas, et nad on olukorraga rahul ning nad saavad vajadusel kõikidel teemadel kodus kaasa rääkida.
Laste hinnangul on neil kõige paremad suhted emaga (89 protsenti peab suhteid väga heaks või heaks). Kõige halvemad suhted on lastel isaga.
Käesolevast uuringust ilmneb siiski, et lastel on toimunud suhetes isaga positiivne edasiminek, kokku 79 protsenti lastest hindab oma suhteid isaga väga heaks või pigem heaks. Aastal 2008 oli neid lapsi täpselt kolmveerand.
Hoolimata asjaolust, et võrreldes 2008. aastaga on laste suhted vanematega paranenud, on paraku suurenenud ka nende laste arv, kellel ei ole oma murega kellegi poole pöörduda (12 protsendil venekeelsetest lastest ei ole oma probleemidega kellegi poole pöörduda, eestikeelsetel vastav näitaja 3 protsenti), ning käesoleval ajal on füüsilise karistusega elu jooksul kokku puutunud 2 protsenti rohkem lapsi kui 2008. aastal.
Uuringust selgus veel, et käesoleval ajal reageerivad vanemad laste heale käitumisele rohkem kiitmise ja kallistamisega. Samuti autasustavad vanemad lapsi rohkem ja teevad rohkem kingitusi. Samas vanemad ka ootavad oma lastelt rohkem.
Kokku osales mullu uuringus 500 last vanuses 13-14 eluaastat, kellest 338 olid eesti ja 162 vene emakeelega.