Pooled venekeelse põhikooli lõpetajad ei pea eesti keelt tulevikus vajalikuks

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieksam.
Riigieksam. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate vastustest selgus, et sugugi mitte kõik venekeelsed noored ei pea eesti keele oskust oluliseks.

Tänavu kevadel täitsid matemaatika ja eesti keele teise keelena põhikooli- ja gümnaasiumieksami sooritajad ning ka nende õpetajad taustaküsimustikud. Muu hulgas uuriti muukeelsetelt õpilastelt, kuivõrd peavad nad eesti keele oskust tulevikus vajalikuks.

Vastustest selgus, et eesti keelt pidas tulevikus endale vajalikuks 50 protsenti venekeelsete põhikoolide lõpetajatest ja 78 protsenti venekeelsete gümnaasiumide lõpetajast. Enamus neist osutas, et eesti keelest on neil abi teiste ainete õppimisel.

«Ühest küljest on see protestiiga, teiseks näevad noored oma tulevikku Eestist eemal, mistõttu arvavad, et eesti keele oskus on ebavajalik,» kommenteeris haridusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk põhikooli lõpetajate vähest huvi eesti keele vastu.

Lisaks tõi ta välja, et umbes 40 protsenti venekeelse põhikooli lõpetajatest läheb edasi Ida-Virumaale kutsekooli. «Ma arvan, et see taju, et eesti keelt on vaja, on Ida-Virumaal igapäevaelus kindlasti madalam,» selgitas Valk.

Ühtlasi selgus küsimustikest, et eesti keele kasutamisel õppetöös on õppepraktika erinev – natuke üle kolmandiku suhtleb õpetajatega eesti keeles, teine kolmandik suhtleb õpetajaga võrdselt eesti ja vene keeles ning ülejäänud teevad seda enamasti vene keeles.

«Eesti keele õppe tõhusust põhikoolis ja gümnaaisumis saab parandada kasutades õpetamisel enam eesti keelt, luues tihedamaid seoseid keele- ja teiste ainete tundide vahel,» leiab ministeerium järeldusena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles