Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmiva Eesti spordiajaloo raamatu valmimine läheb maksma ligi 150 000 eurot, millest ligi pool läheb projektijuhile. Raamat on mõeldud kvaliteetse teadusmonograafiana, mis on samas huvipakkuv laiale lugejaskonnale.
Projektijuht kallist spordiajaloo raamatust: alati saab kvaliteedi arvelt odavamalt
21. november 2015, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti spordiliikumise üldajalugu on akadeemilise sisuga teadusmonograafia, mis võtab kokku Eesti riigi organiseeritud sporditegevuse ligi sajandipikkuse tee ja heidab tagasivaate ka kaugemasse minevikku. Monograafia peab ilmuma hiljemalt Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks 2018.a. veebruaris,» selgitas raamatu projektijuht Sven Kolga.
Vähemalt 600-leheküljelise kõvade kaante ja heal paberil raamatu väljaandmine läheb maksma kokku 14 8640 eurot, millest projektijuhile makstakse 67 200 eurot ehk nelja aasta peale jaotatuna 1400 eurot kuus. Koostamiskuludeks on ette nähtud 48 040 eurot.
Trükikuludeks läheb 25 000 eurot.
«Tulenevalt projekti eesmärkidest ei ole võimalik kvaliteetset, kogu Eesti riigi spordielu kajastavat raamatut toota odavalt.»
Kolga sõnul 2013. aastal raamatu projekti alustades selleks raha ei olnud. «Kavandatud oli rahastada projekt eri allikate (Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu, EV 100 korraldustoimkond) iga-aastastest ühekordsetest toetustest. Tänaseks on lisandunud projektile ka raamatu EV 100 sport koostamine,» täpsustas ta rahastusallikaid.
Eesti Päevaleht kirjutas eile, et raamatu kõrge eelarve paneb kulmu kergitama ka kirjastamisest kaugel olevaid inimesi, kuid ka ajalehte konsulteerinud kirjastajad pidasid raamatu väljaandmist ülepaisutatult kalliks, pidades mõistlikuks summaks suurusjärku 50 000 eurot.
«Alati on võimalik kvaliteedi arvelt odavamalt teha,» nentis Postimehele sellele väitele vastuseks Sven Kolga.
«Tegemist ei ole odava projektiga. Kuid tulenevalt projekti eesmärkidest ei ole võimalik kvaliteetset, kogu Eesti riigi spordielu kajastavat raamatut toota odavalt,» leidis ta.
«Tegemist on suhteliselt keeruka projektiga, kus tuleb tagada kahe põhiautori ja kaheksa kaasautori materjalide sisuline ja vormiline ühtsus, nende vastavus püstitatud eesmärkidele. Projekti sisu analüüsile on kaasatud Eesti Spordiajaloo Selts ning spordi ja ajaloo ekspertidest moodustatud kolleegium,» lausus Kolga.
Kolga sõnul on raamatu eesmärk anda tekstis ja pildis laiale lugejaskonnale huvipakkuv ja kergesti jälgitav, kuid kõigiti teadustöö kriteeriumitele vastav Eesti spordiajaloo ülevaateline käsitlus kaugemast minevikust kuni tänapäevani. «Raamat peab kajastama Eesti spordi ajalugu võimalikult mitmeplaaniliselt, et lugeja saaks ettekujutuse spordi ajaloolisest arengust Eestis. Täiendavat tähelepanu vajavad ajajärgud ja sündmused, mis on tänaseni vähest kajastamist leidnud,» rääkis Kolga.
Raamatu maht on 600-620 lehekülge, see tuleb kõvade kaantega (formaat 17 X 24,5 cm), heal paberil ning selle tiraažiks 2000. Raamat koosneb viiest eri osast, nendest neli on ajaliselt periodiseeritud, üks temaatiline, samuti tulevad lisad.
Kolga sõnul saavad raamatu valmimisel oma osa raamatukogud ja spordiorganisatsioonid. «Raamat peab olema ka väärtuslik kingitus. Kindlasti toimub müük elanikkonnale, kuid müügitulud katavad vaid väikse osa raamatu koostamiskuludest,» kinnitas Kolga.