Laaneots: ilma maavägede sekkumiseta mina ei näe, et ISISt saaks lüüa
23. november 2015, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erukindral ja Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Ants Laaneots teatas täna, et tema kui sõjaväelane ei näe, et ilma maavägede sekkumiseta terroriorganisatsiooni Islamiriik hävitada oleks võimalik.
Laaneots leidis, et Islamiriigi ähvardusi tuleks tõsiselt võtta – kui Islamiriik millegagi ähvardab, siis ta seda ähvardust ka täidab. Ta tõi näiteks Venemaa reisilennuki pommitamise Siinai kohal, mis juhtus peagi pärast seda, kui Venemaa alustas Islamiriigi sihtkohtade pommitamist.
«ISISe peetav sõda ei ole konventsionaalne. Nüüd kasutavad nad väga oskuslikult ära neid põgenikke, kes siia tulevad,» lisas Laaneots, kelle hinnangul tuleks EL-i välispiir kinni panna. Samas toonitas ta, et päris sõjapõgenikud tuleks kindlasti vastu võtta.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson leidis seevastu, et ISISe puhul tuleb peamiselt hävitada ideoloogiat. «Ideoloogiat ei ole võimalik ei õhu- ega maavägedega võita,» rõhutas ta parlamendi avalikul arutelul «Kuidas vastab Euroopa terrorismile?».
Mihkelson ütles, et tema näeb, et meie ees seisab tõsine väljakutse aastakümneteks. «Väga lihtne on kõik segi pommitada, aga mis juhtub pärast?» küsis ta retooriliselt.
Riigikaitsekomisjoni esimees tõi välja, et näiteks ohutase ei ole praegu sugugi mitte väiksem kui vahetult pärast 2011. aastat (USA lõpetas sel aastal Iraagi missiooni – toim), vaid pigem on see kasvanud.
Samas leidis Mihkelson, et see, mis pärast 11. septembri USA terrorirünnakuid 2001. aastal Afganistani ja Iraagi sõdades tehti, ei ole ainus põhjus, mis terrorismi levikule kaasa aitas, vaid selle juured peituvad sügavamal Lähis-Idas ja terrorismi probleem on märksa laiem. Ta tõi esile, et näiteks toimub varjatud sõda praegu Saudi Araabia ja Iraani vahel, seda küll mitte nende endi territooriumitel, vaid Jordaanias ja mujal.
«Pariisi rünnakud peaksid raputama Euroopa poliitikuid,» leidis Mihkelson ja lisas, et me ei oma Euroopas täna sellist võimekust, et kujundada Lähis-Idas jõujooni oma tahtmise järgi, vaid need pannakse ilmselt paika Lähis-Idas endas.
Kindralleitnant ja riigikogu liige (RE) Johannes Kert märkis, et araabia maades intellektuaalne liit toetab tegelikult täna kalifaadi ideed. «Need, kes võitlevad, ei ole vaesed karjused, vaid pigem keskklass,» nentis ta. Kert lisas, et tema arvates peaks Eestis tõstma kaitsepolitseiameti rahastust, et paraneks kapo rahvusvahelise koostöö võimekus.
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov rääkis, et ISISe rünnaku meetodid (pommivööd, kalašnikovid) on tehniliselt vähem keerukad ja komplitseeritud kui see, mida al-Qaeda korraldas lennukeid kaaperdades.
ISISe eesmärgiks on Vseviovi sõnul seatud just tsiviilelanikkond ja euroopaliku kultuuriruumi alustalade hävitamine, hirmu külvamine.
«Üksi ei tee mitte ükski lääneriik laiemas Lähis-Idas midagi,» leidis Vseviov. Lühiajaliselt võib tema sõnul ju proovida, aga kuna probleem on nõnda suur, siis peavad need riigid, kes jagavad samu põhimõttelisi väärtusi ja huve, tegema seda koos. «Meil peaks olema pikaajalisem poliitika Lähis-Ida suhtes,» toonitas Vseviov Euroopa Liidu ühise välispoliitika vajadust.
Loe lisaks:
Peeters: NATO artikkel 4 või 5 küsimist hoidsid tagasi ka suhted Venemaaga
Peaministri kaitsenõunik Kadri Peeters selgitas oma ülevaates, et täna jätkub Pariisi rünnakute korraldajate tagaajamine ja lõplike järelduste tegemine on praegu veel pea võimatu. Selgunud on, et seitsmest Pariisi ründajast kuus ründajad olid kõik Euroopa Liidu kodanikud.
Peeters tõdes, et Euroopas teati, et seesugune löök tuleb, kuid ei teatud, millal see juhtub. Ta tõi välja, et üllatav oli rünnakute koordineeritus. Kui enne olid terroristid tegutsenud pigem üksikute huntidena, siis nüüd on need muutunud organiseeritumaks.
Ta tõi esile, et kui terrorirühmitus al-Qaeda välistas rünnakud moslemite vastu, siis ISIS ründab kõiki valimatult ja kõikjal. Ka toimub nende rühmituses uute terroristid radikaliseerumise protsess väga lühikese aja jooksul. Uute liikmete värbamine toimub 90 protsendi ulatuses internetis.
Kuid miks Prantsusmaa pärast terrorirünnakuid NATO artikkel viie avamist ei küsinud? Peeters nentis, seda vastust teab ainult Prantsusmaa ise. Ta pakkus, et Prantsusmaale tundus otstarbekam reageerida kohe ja olemasoleval formaadil ning artikkel 4 või 5 küsimist hoidsid Prantsusmaa puhul tagasi ka suhted Venemaaga. Peeters lisas, et tasub arvestada ka seda, et NATO artikkel viis on oma olemuselt ambivalentne.
«Ma ei kujuta ette, et see oleks olukorda leevendanud, kui NATO oleks Süüriasse läinud ja Venemaa seal juba on,» sõnas ta, kuid lisas, et ta ei usu, et see oleks märk sellest, et NATO oleks nõrk või et Prantsusmaa ei usu NATO-sse.