Riigikogus läbis täna esimese lugemise Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingute ratifitseerimisseaduse eelnõu.
Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimine läbis esimese lugemise
25. november 2015, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Opositsiooniline Konservatiivne Rahvaerakond tegi küll ettepaneku eelnõu menetlusest välja hääletada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetasid Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluvad Mart Helme, Martin Helme, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas ja Arno Sild, Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Monika Haukanõmm ja Andres Herkel, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Helir-Valdor Seeder ja reformierakondlane Igor Gräzin.
Ettepaneku vastu hääletas aga 63 Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), Keskerakonna ja Vabaerakonna saadikut, kaks riigikogu liiget – IRLi kuuluv Aivar Kokk ja reformierakondlane Madis Milling – jäid erapooletuks.
Välisminister Marina Kaljurand avaldas riigikogus veendumust, et piirilepingud on riigikogus üks kõige põhjalikumalt analüüsitud välisleping taasiseseisvunud Eesti ajaloos, eriti arvestades fakti, et neid on arutanud peaaegu kõik valitsused ja peaaegu kõik riigikogu koosseisud alates 2005. aastast.
Kaljuranna hinnangul mõjub piirilepingute jõustumine Eesti julgeolekule positiivselt, sest aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikide suhetes ning välistada võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal nagu riikide territoorium. «Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega julgeolekut täiendavalt kindlustav faktor. Piirilepe võimaldab eemaldada ebaloogilisuse piirijoontel ja seda efektiivsemalt valvata,» ütles ta.
Samuti lisavad lepped tema sõnul kindlust, et Venemaal pole Eesti vastu territoriaalseid pretensioone. «See, et praegune ajutine lahendus on toiminud tavaolukorras, ei pruugi tähendada, et see toimiks keerulisemates olukordades. Juristina ei saa ma nõustuda lepinguliste suhete alahindamisega. Õigus ei ole kõikvõimas, kuid igal juhul on nii heal kui ka halval ajal parem omada kokkuleppeid kui neid mitte omada,» rääkis Kaljurand, kelle sõnul tähendab lepete olemasolu selgust ka meie partneritele maailmas, sealhulgas Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmise suhtes.
Kaljurand kinnitas seejuures, et piirilepingute sõlmimine ei muuda Eesti hukkamõistvat suhtumist Krimmi ebaseaduslikku annekteerimisse ja mujal Ukrainas toime pandavasse Venemaa agressiooni. «Lepingute sõlmimisega ei tagane me oma põhimõtetest ja väärtustest. Samas ei tohiks Eesti minna kaasa arusaamaga, et rahvusvahelise õiguse rikkumine ühe riigi poolt muudab rahvusvahelise õiguse kehtetuks ning rahvusvahelised lepingud mõttetuks. Vastupidi, rahvusvaheline õigus kehtib edasi ning meie ülesanne on sundida rikkujat asuma täitma tema rahvusvahelisi kohustusi,» märkis ta.
Kaljurand kinnitas ka, et kuna riigipiiri leping tehnilise lepinguna muudab vaid üht osa Tartu rahulepingus käsitletud teemadest, siis kehtivad Eesti õiguslik järjepidevus ja Tartu rahuleping ka pärast lepingute ratifitseerimist. Samuti on kõik taasiseseisvunud Eesti õiguskantslerid tema sõnul kinnitanud lepete kooskõla Eesti põhiseadusega.
Enne lepingute hääletusele saatmist on riigikogu lubanud jälgida, kuidas kulgeb piirilepete ratifitseerimise protsess Venemaa riigiduumas, kuna mõlemad pooled on põhimõtteliselt kokku leppinud, et ratifitseerimine võiks toimuda üheaegselt. Lepingute ratifitseerimiseelnõu on praeguseks parlamenti jõudnud ka Venemaal.
Piirlepetega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline demarkeerimiskomisjon ja alustatakse riigipiiride markeerimist ehk märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir.
Piiri praktilise toimimise küsimused, näiteks piiriesindajate tegevus, veekasutuseeskirjad, laevandus, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühine kasutamine ning kalastustingimused, reguleeritakse eraldi kokkulepetega.
Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid lepingud esmakordselt 2005. aasta 18. mail Moskvas ning riigikogu ratifitseeris need 78 poolt- ja nelja vastuhäälega sama aasta 20. juunil.
Toona lisas parlament seadusele viie fraktsiooni ettepanekul preambuli, mille kohaselt pidas riigikogu lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirilepingute üle kõnelusi ning mullu 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped taas.