Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kreml on muutmas taktikat Baltimaades

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Moskva Kreml | FOTO: Scanpix

Tuntud Vene ajaloolane Boriss Sokolov leiab, et Moskva on Balti riikides hülgamas Nõukogude aja tagaihkajate toetamist ja orienteerumas mõjukamatele jõududele.

Sokolovi sõnul on Kreml edaspidi sunnitud panustama sellistele Eesti, Läti ja Leedu erakondadele, mis on küll venesõbralikud, kuid ei sea kahtluse alla oma riikide iseseisvust ning mahuvad lääne demokraatia väärtuste süsteemi. Eestist toob ajaloolane näiteks Keskerakonna.

Väljaandes Russki Žurnal avaldatud artiklis «Balti küsimus» leiab Sokolov, et Vene võimude tähelepanu ümber­orienteerumine on seotud varem toetatud jõudude läbikukkumisega, näiteks sai venemeelne partei ZaPtšel Läti äsjastel parlamendivalimistel vaid 1,4 protsenti hääli.

Keskerakond sobivaim

Boriss Sokolov (53) on opositsiooniliselt meelestatud Vene ajaloolane. 2008. aastal oli ta sunnitud lahkuma professorikohalt Venemaa riiklikus sotsiaalülikoolis artikli pärast, milles seadis kahtluse alla Vene-Gruusia sõja tulemuste ametliku versiooni.

«Nende parteide ja venekeelse elanikkonna organisatsioonide toetamiselt, kes avalikult paljuski orienteeruvad Venemaale ja unistavad Nõukogude Liidu taassünnist ühes või teises vormis, liigub Venemaa üha enam nende parteide ja blokkide toetamisele, kes mitte üksnes ei orienteeru venekeelsete valijate toetusele, vaid on valmis vastama ka Eesti, Läti ja Leedu valijate nõudmistele,» kirjutab Sokolov.

«Eestis on selliseks parteiks Tallinna linnapea Edgar Savisaare Keskerakond, Lätis Üksmeele Keskus, mida juhib Riia linnapea Nil Ušakov, aga Leedus viimase ajani Viktor Uspaskihhi asutatud Tööpartei,» leiab ta.

Vastavalt suunamuutusele on jaotatud ümber ka rahavood, märgib Sokolov. «Pole juhus, et praegu on Läti ja Eesti pealinnas linnapeadeks poliitikud, keda kohaliku mõõtkava järgi peetakse venemeelseteks.»

Muutused soodustavad ajaloolase arvates enam tsiviliseeritud suhete sisseseadmist Venemaa ja Balti riikide vahel. Kuid Kremlit võib sel teel tabada ka oht, et nimetatud erakonnad asuvad oma poliitilise kaalu lisandumisel Moskvast eemalduma.

Vajab suhete silumist

Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin ütles, et Sokolov arutleb õigesti, kuid Kremli ümberorienteerumine algas juba varem, siis, kui võimupartei Ühtne Venemaa asus sõlmima naabrite erakondadega koostöölepinguid. Eestis on selline leping jõus Keskerakonnaga.

Praeguseks on Kreml aga Juškini sõnul seisus, kus Venemaa ise vajab hädasti häid suhteid Euroopa Liiduga ning selle nimel on valmis klaarima ka suhteid Poola ja Balti riikidega.

Venemaal on tema sõnul meile pakkuda majanduskoostööd ja turgude avamist ning tegelikult pole Moskval vahet, milline erakond selle saavutuse Eestis oma nimele saab. «Eesti on nii väike, et Venemaa võib siin oma munad ka kõikidesse korvidesse panna.»

Vene uus suursaadik Juri Merzljakov on avaldanud soovi kohtuda erinevate erakondade esindajatega. Savisaarega pole Merzljakov veel ametlikult kohtunud, ehkki Vene saatkond on selleks soovi avaldanud. Kuid nad on kokku puutunud festivali «Kuldne mask» üritustel ning Eesti Raudtee 140. aastapäeval.

Keskerakonna aseesimees, riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ütles, et pole täheldanud märke Venemaa uuest aktiivsusest või muutustest suhtlusel erakondadega. «Meil on äärmiselt vähesed kontaktid nii parlamentide kui erakondade tasandil,» sõnas Eesmaa.

Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga annab Eesmaa  sõnul kanali dialoogiks, kuid kontaktid pole tema väitel igapäevased ega ka mitte iganädalased.

Tagasi üles