/nginx/o/2015/11/25/4735671t1h1afe.jpg)
Seitse NATO liikmesriiki, sealhulgas ka Eesti, allkirjastasid esmaspäeval lepingu uue sõjalise kiirreageerimisjõu ehk ühendekspeditsiooniväe loomiseks.
Eesti osaleb koos kuue riigiga ühendekspeditsiooniväe loomises
30. november 2015, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitsme NATO liikmesriigi - Ühendkuningriigi, Eesti, Taani, Norra, Läti, Leedu ja Holland - kaitseministrid kirjutasid esmaspäeval Londonis alla ühendekspeditsiooniväe loomise vastastikuse mõistmise memorandumile, teatas BNS-ile kaitseministeerium. Loodav uus rahvusvaheline kiirreageerimisjõud saavutab täieliku lahingvalmiduse 2018. aastal.
Allkirjastamisel osalenud kaitseminister Hannes Hanso sõnul osaleb Eesti uues sõjalise koostöö formaadis Eestile kahel põhjusel. «Meile on oluline jätkata oma pikaajalist tihedat koostööd ja relvavendlust brittidega, kellega olime kaheksa aastat tulises Lõuna-Afganistanis,» ütles Hanso. «Teiseks vastab ühendekspeditsioonivägi tänase julgeolekuolukorra väljakutsetele, kus meil on vaja rohkem kiirelt reageerivaid sõjalisi jõude.»
Hanso sõnul on Eesti täpsest panusest ühendekspeditsiooniväkke vara rääkida, sest see sõltub konkreetsest operatsioonist. Ta kinnitas, et Eesti annab üksusesse jõukohase ning sõjalises mõttes olulise panuse.
Praeguseks on alustanud tööd ühendekspeditsiooniväe staap, mis töötab välja ühendekspeditsiooniväe struktuuri ja õppuste plaani.
Ühendekspeditsiooniväe koosseisu hakkavad kuuluma nii maa-, mere- kui ka õhuväeüksused. Ühendekspeditsioonivägi on võimeline viima läbi kiireid sõjalisi operatsioone liikmesriikide kaitseks, aga ka reageerima loodusõnnetustele ja humanitaarkriisidele kõikjal maailmas.
Ühendekspeditsiooniväe loomise eestvedaja on Ühendkuningriik.