Riigikokku kandideerivatel üksikkandidaatidel ei pruugi parlamenti valituks osutumiseks piisata saadavatest protestihäältest, leiab politoloog Rein Toomla.
Toomla: protestihäältest ei pruugi üksikkandidaatidel piisata
15. november 2010, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Protestihääli muidugi tuleb, aga kas sellest piisab, on väga suur küsimärk,» rääkis Toomla Postimees.ee’le.
Tema sõnul on erakondade usaldusnivoo endiselt madal ja inimesed võivad lihtsalt viha pärast anda oma hääle mõnele üksikkandidaadile.
Samas varasemate riigikogu valimiste põhjal otsustades ei pea Toomla üksikkandidaatide šansse kuigi kõrgeks. Seni ei ole üksikkandidaadid riigikogu valimistel veel valituks osutunud. Kõige edukam oli 1992. aasta riigikogu valimistel kandideerinud Väino Viilup, kes sai Ida-Virumaal 5007 häält. Siiski jäi tal isikumandaadist 270 häält puudu ja riigikogu liikmeks ta ei saanud.
Siiani on tuntumatest nimedest üksikkandidaadina valimistel osaleda lubanud Leo Kunnas, Mart Helme ja Martin Helme. Toomla tõdes, et Martin Helmel on oma europarlamendi valimiste edu (10 000 häält) raske korrata, sest europarlamendi valimistel oli vaid üks valimisringkond. «Leo Kunnas on tuntud tegelane ja võib kindlasti saada neljakohalise numbri,» prognoosis Toomla Kunnase häältesaaki.
Põhjuseks, miks üksikkandidaatidel seni hästi pole läinud, peab Toomla nende isikute vähest tuntust. «Ja teine põhjus: Eesti valija saab suurepäraselt aru, et üksik hunt ei tee riigikogus mitte midagi. Tal ei ole mingit jõudu ega abistavat aparaati selja taga – nõunikke, ametnikke,» selgitas Toomla.
Üks tegur on Toomla sõnul ka see, et üksikkandidaatidel on nii rahalistel kui tehnilistel põhjustel keerulisem valimiskampaaniat teha.
Kui märtsis toimuvatel riigikogu valimistel osaleb sama palju valijaid kui 2007. aastal, peaks üksikkandidaat saama parlamenti pääsemiseks valimisringkonnast olenevalt hinnanguliselt 4500-6000 häält.
Üksikkandidaat osutub riigikogu valimistel valituks, kui tema saadud häälte arv on võrdne või suurem kui valimisringkonna lihtkvoot, mis saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoodi suurus sõltub seega otseselt hääletamisest osavõtjate arvust.