Kooskõlastusringile saadetud sotsiaalministri määrus muudab 1. jaanuarist esmase juhiloa taotlejatele kohustuslikuks ka eksami, kus kontrollitakse esmaabikoolitusel omandatud oskusi.
Juhiloa taotlejad peavad hakkama sooritama ka esmaabieksamit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik mootorsõiduki juhtimisõigust taotlevad isikud peavad läbima esmaabikoolituse, kuid kui siiani pisteti selle lõppedes õppurile lihtsalt pihku tunnistus, siis 1. jaanuarist muutub kohustuslikuks hoopis koolitusel omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kontroll.
Teadmiste kontrolli korraldab koolitaja, kinnitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
Koolitusmahuks kehtestab määrus 16 tundi, mis on eri ekspertide hinnangul optimaalne.
Koolitusel õpetatakse vajalikke esmaabioskusi kõige tõenäolisemalt esinevate tervisehäirete korral, mil abi mitteosutamine või edasilükkamine ohustaks oluliselt abivajaja tervist või isegi elu. Sellised oskused on hingamisteede avamine, elustamine, välise verejooksu peatamine, haava sidumine, luumurru fikseerimine abivahendiga ja sellega kaasneda võivad ohud, kannatanule (šoki)asendite seadmine, mootorsõiduki esmaabikomplekti kasutamine ja üldoskused.
Tegelikkuses asetleidvaid liiklusõnnetusi silmas pidades pööratakse eraldi tähelepanu just õnnetusolukorras tegutsemise, kannatanu seisundi hindamise ja hädaabi kutsumisega seotud teadmistele ja oskustele, põhjendab määruse seletuskiri.
ARKi andmetel lisandub Eestis aastas umbes 15 000–20 000 uut juhti.
Praegu vabatahtlik
Mõned koolitajad teevad praegugi kursuste lõpus eksami, kuid reegliks pole see mitte. OÜ Selge autokooli juhataja Madis Ütt ütles, et algul, kui esmaabikursus kohustusliku sõiduõppe kavasse lisandus, tegid nad kursuse lõpus ka testi, kuid õppurite survel see lõpetati.
«Meil kiirabiarstid viivad koolitust läbi ja algul nad tegid testi, aga kuna seadus seda ei nõudnud, tõstsid meil mõned teadlikud õpilased kohe häält,» sõnas Ütt.
Autokooli Odium sekretär Katrin Põldmaa aga kinnitas, et nende koolis on esmaabikursus alati testiga lõppenud: «Meil on koolitaja Marju Karin ja ta ei ole muidu nõus tunnistust välja andma, kui eksamit pole tehtud. Teooria ja praktiline pool ka,» sõnas Põldmaa.
Ütt pidas eksami tegemise nõuet igati mõistlikuks: «Minu meelest on loogiline, et kui mingi kursuse oled läbinud, teed arvestuse. Mitte et tuled kohale, tuima näoga vaatad pealt ja ongi kõik.»
Ütt läks veel kaugemale – tema hinnangul võiksid praktilist esmaabi oskama ka need, kel juhiluba pole: «Minu meelest tasuks kooliprogrammi viia see kursus, nii umbes 10.-11. klassis. Muidu jäävad osad sellest ju ilma. Näiteks kui kaks inimest sõidavad ja juhiga midagi juhtub, aga kõrvalistujal lube pole, ei oska ta õigesti reageerida,» arutles ta.
Mujal kohustuslik pole
Mujal Euroopa riikides esmaabikoolitus enamasti B-kategooria autojuhi koolituse kohustuslikku ossa ei kuulu. Saksamaal on uue autojuhi esmaabikoolituse maht 4 tundi, Austrias 6 tundi. Soomes on 16-tunnise õppemahuga esmaabikoolitus vaid D- ja E-kategooria juhtide väljaõppes. Prantsusmaal läbitakse aga esmaabikoolitus juba üldhariduse omandamise käigus ning autokoolis pole see kohustuslik.