Belgias vangimõistetud eestlase kojutoomise osas puudub selgus

«Käesoleval ajal ei ole Belgia Eestile esitanud üleandmistaotlust, samuti ei ole Eesti poole pöördunud Belgias karistatud Eesti Vabariigi kodanik,» ütles justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunik Imbi Markus teisipäeval BNSile. «Kas ja kui, siis millal selline taotlus Eestile esitatakse, ei oska ega saa hetkel Eesti pool kommenteerida,» lisas Markus.

Samuti ei osanud Rolandi Eestisse üleandmise kohta midagi öelda tema advokaat Johan De Smet. Tema sõnul on tapmises süüdimõistetul Belgia seaduste kohaselt õigus pärast ühe kolmandiku karistuse ära kandmist taotleda enda vabastamist, kui ta suudab tõestada, et tal on olemas eeldused ühiskonnas edaspidi normaalselt hakkama saada.

«See aeg peaks Rolandi jaoks saabuma kahe aasta ja nelja kuu pärast,» rääkis De Smet teisipäeval BNSile. 2018. aasta märtsis on tal õigus ilmuda spetsiaalse karistuste elluviimise erikohtu ette, kes tema võimaliku vabastamise otsustab, selgitas De Smet.

Brüsseli kohus mõistis 29. oktoobril 22-aastase vanglakaristuse Rolandile, kes kohtuotsuse kohaselt tappis 2010. aastal oma tollal 26-aastase abikaasa pärast seda, kui sai teada, et naisel on suhe teise mehega ja naine soovib nende abielu lahutada. Roland on karistusajast juba viis aastat ära kandnud.

Kohtulikult karistatud isiku ületoomine saab toimuda kas isiku enda soovil vastavalt Euroopa Nõukogu 1983. a konventsioonile või karistava riigi algatusel vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 2008. aasta raamotsusele ehk niinimetatud vangide vahetuse raamotsusele Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, selgitas Markus. Nii Belgia kui Eesti on viimatinimetatud raamotsuse üle võtnud ning seega saab kohtulikult karistatud isikute üleandmine toimuda viimati nimetatud õigusakti alusel.

«Juhul, kui ületoomise taotlus Eestile esitatakse, edastab justiitsministeerium taotluse Harju maakohtule, kelle pädevusse kuulub teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse täitmise üle otsustamine,» ütles Markus.

«Kohtuotsuse tunnustamisel pööratakse see täitmisele Eesti õiguse kohaselt, see tähendab kohtuotsuse tunnustamisest ning isiku reaalsest Eestisse ületoomisest alates kehtib isiku suhtes Eesti seadusandlus nii karistuse pikkuse, tingimisi ennetähtaega vabanemise ja muude detailide suhtes,» lisas Markus.

Kohtus nõudis süüdistaja Rolandile 25 aastat vanglat, kuid karistuse määramisel võeti arvesse kergendavaid asjaolusid. Nii leidis kohus, et Roland pole olnud varem karistatud ning ta elas Brüsselis suures isloatsioonis. Mees oli majanduslikus ja emotsionaalses sõltuvuses oma abikaasast. Lisaks oli ta korduvalt väljendanud kahetsust oma teo pärast, märkis kohus.