ELi esindajatekogu säästis kolm kuni neli miljonit eurot (47–62 miljonit Eesti krooni) tänu sellele, et Strasbourgis varises augustis parlamendi hoone katus kokku.
Euroopa Parlament säästis õnnetusega mitu miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuhoid tulenes tõigast, et kahe täiskogu istungisessioonid peeti Strasbourgi asemel Brüsselis, mistõttu ei pidanud parlamendi töötajad Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõitma. Kokkuhoidu on raske täpselt välja arvutada, kuna parlamendi töökulude hulka kuuluvad Euroopa eri nurkadest pärit vabakutseliste tõlkide töötasud ja reisikulud, kirjutas uudisteportaal EUobserver.
Tuhat eurot lisatasu
Pidevalt kahe linna vahet sõeluvad parlamendi ametnikud saavad ühe Strasbourgis veedetud nädala eest ka kindlat lisatasu, mis ulatub pisut vähem kui tuhande euroni (üle 15 600 krooni). Nüüd on paljud palgalisast ilma ja sugugi mitte õnnelikud.
Kogu parlamendikoosseisu reisi- ja majutuskulutusteks kulub ainuüksi ühe plenaarsessiooni ajal umbes 1,2 miljonit eurot (ligi 18,8 miljonit krooni). Koos tõlkide ja näiteks Strasbourgi parlamendihoone suurema elektrikuluga läheb üks plenaarsessioon maksma peaaegu 25 miljoni krooni väärtuses eurosid.
Strasbourgi ei reisi aga ainult parlament, vaid ka Euroopa Komisjon, kes kohtub parlamendi täiskogu istungite ajal selles Prantsusmaa linnas teisipäeviti.
Haldusküsimuste voliniku Siim Kallase büroo on küll öelnud, et komisjoni reisimine ei võta palju raha, kuna suurem osa ametnikke kaasa ei tule, juhul kui istungid nende otsest vastutusala ei puuduta. Komisjoni liikmete reisid Strasbourgi maksid ajavahemikus 2002–2007 Kallase sõnul kokku ligikaudu 9,5 miljonit eurot (umbes 149 mil-jonit krooni).
Parlamendiliikmete ja kogu ELi personali pidev kulukas reisimine on hambus ka eurosaadikutel endil. Europarlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringi septembri alguse teate sellest, et plenaaristung peetakse Brüsselis, võttis parlament vastu aplausiga, kirjutas AFP.
Ka Brüsselis ehitusvead
Pöttering ei jätnud siiski mainimata ka seda, et Brüsseli parlamendihoonest on leitud ehitusvigu, mistõttu kipub mõnda kohta kogunema vihmavesi.
Praegune Rootsi eurominister ja endine europarlamendi saadik Cecilia Malmström vedas 2006. aastal kampaaniat, mille eesmärgiks oli parlament püsivalt Brüsselisse tööle jätta ning kogus ettepanekule miljon allkirja.
See, et europarlamendi ametlik kodu on Strasbourg ja tosin täiskogu plenaaristungit peetakse just seal, on kirjas Amsterdami leppes. Seetõttu oleks linna hülgamiseks vaja eelkõige hetkel võimatuna tunduvat Prantsusmaa heakskiitu.
Aasta vältel peetakse kuus lühikest istungit ka Brüsselis, kus toimub suurem osa parlamendikomisjonide, -fraktsioonide ning saadikute tööst. Strasbourgi parlamendihoone võib istungiteks taas valmis saada oktoobris.