Opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kahe nädala eest napilt esimese lugemise läbinud kooseluseaduse rakenduseelnõule 260 ja samuti opositsiooni kuuluv Vabaerakond 73 muudatusettepanekut, lisaks tuli eelnõule 15 parandust kooseluseaduse toetajatelt.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles Postimehele, et fraktsiooni eesmärk on muuta kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine võimatuks. Kui kõik eelnõule esitatavad ettepanekud teisel lugemisel läbi hääletada ja võtta hääletuste eel 10 minutit vaheaega, tähendab see riigikogule tema sõnul pikka tööseisakut.
«On selge, et tuleb hirmus palju tõmblemist, ja on täiesti surmkindel, et sel aastal rakendusakte vastu võtta ei ole võimalik,» lubas Helme, kelle sõnul tähendab see omakorda, et tuleva aasta alguses kaebab keegi Eesti riigi kohtusse. Tema sõnul jääb see sel juhul nende saadikute südametunnistusele, kes seaduse mullu oktoobris praakkujul vastu võtsid.
Vabaerakonna fraktsiooni liikmed esitasid eelnõule kokku 73 muudatusettepanekut, millest 66ga soovitakse jätta eelnõust välja sätted, mis ei ole saadikute hinnangul kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud. Ülejäänud muudatustega soovib Vabaerakonna fraktsioon eelnõust välja võtta paragrahvid, mis muudavad seadusi nii palju, et neid tuleks vaadelda eraldi seadusemuudatusena.
Eelnõu algatajate hulka kuuluv reformierakondlane Yoko Alender tegi õiguskomisjonile aga viis ettepanekut, millest kõige olulisem jätaks eelnõust välja konstitutsioonilisi seadusi muutvad ja seega vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält nõudvad muudatused. Seega oleks seaduse vastuvõtmiseks vaja, et eelnõu poolt hääletaks rohkem riigikogu liikmeid kui selle vastu.
Lisaks esitas eelnõule 10 muudatusettepanekut kooseluseadust ja selle rakendamist toetav Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
Vastakaid arvamusi tekitanud kooseluseaduse rakendamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 25. novembril, kui eelnõu tagasilükkamist toetas 41, menetlusse jäämist aga 42 riigikogu saadikut. Peale Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute hääletasid eelnõu tagasilükkamise vastu ehk menetlusse jäämise poolt ka IRLi kuuluv Maire Aunaste ja vabaerakondlane Monika Haukanõmm.
Algatajate nimel sõna võtnud sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof selgitas riigikogus, et 85 seadust muutvat kooseluseaduse rakendusseadust on vaja selleks, et oleks selge, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tehakse registritesse kandeid ning millised on sellest õigussuhtest tulenevad mõjud. Tema sõnul on rakendusaktid vajalikud, et elukaaslased saaksid kooselulepingust tulenevatest kohustustest paremini aru ning riik saaks inimeste õigusi eri olukordades paremini kaitsta.
«Samuti on rakendussätted vajalikud kolmandatele isikutele – neile, kes ise ei ole kooselulepingut sõlminud. Näiteks selleks, et näha, kellele kuulub auto või korter ning kas seda üldse saab osta või müüa,» rääkis ta ja lisas, et rakendusaktid peavad tagama nii eri- kui samasoolistele paaridele põhiseadusest tuleneva kaitse, mille vajadusele on viidanud ka õiguskantsler. «Usun, et oleks taas vaja esile tõsta, et siin pole tegemist poliitilise vägikaikaveoga.»
Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning IRLi saadikut.