Siseministeeriumi uus eelnõu paneb täpselt paika, kes ja mille eest ulatusliku mere- või rannikureostuse puhul vastutab.
Uus reostustõrjeplaan jagab vastutusi ja kohustusi
17. november 2010, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merereostuse korral algab hädaolukord ehk ulatuslik reostus alates kümnest tonnist ning rannikureostuse korral alates viiest tonnist, sätestab ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud eelnõu.
Selle kohaselt juhib hädaolukorra lahendamist merel politsei- ja piirivalveamet, rannikul aga regionaalsel tasandil päästekeskus ning üleriigilisel tasandil päästeamet. Nende ülesandeks on reostuse levik tõkestada ja lokaliseerida, luua selleks vajalikud juhtimisstruktuurid ja määrata töökorraldus. Samuti on politsei- ja piirivalveametil ning päästeametil õigus kaasata hädaolukorra lahendamisele teisi asutusi ja inimesi, arvestades nende pädevust ja volitusi.
Kui reostuse edasine inimeste elu või tervist ning vara ja keskkonda vahetult ohustav levik rannikul on tõkestatud, siis loevad päästjad kooskõlastatult siseministeeriumi ja keskkonnaametiga hädaolukorra lõppenuks ning annavad sündmuskoha üle keskkonnaametile, kelle ülesandeks on korraldada piirkonnas reostusele eelnenud seisundi taastamine, sealhulgas reostuse lõplik likvideerimine ja järelkorje.
Keskkonnaamet korraldab nii eluslooduse päästmist rannikul kui ka reostuse likvideerimise käigus tekkinud jäätmete üleandmise jäätmekäitlejale ning tuvastab keskkonnakahju.
Keskkonnainspektsioon vastutab reostaja avastamise ja vastutusele võtmise ning looduskeskkonnale tekitatud kahju hindamise eest.
Veterinaar- ja toiduamet korraldab reostuse tõttu abitusse seisukorda sattunud loomade või lindude hukkamist, kui ellujäämine tekitaks neile kestvaid kannatusi või kui liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine osutub võimatuks.
Veeteede Amet edastab ulatusliku merereostuse lokaliseerimise ja likvideerimise piirkonnas asuvatele alustele navigatsioonihoiatuse.
TTÜ Meresüsteemide Instituut teeb koostöös Soome ja Rootsi spetsialistidega naftareostuse leviku prognoose potentsiaalselt ohustatud rannikualade kohta.
Eesti Mereakadeemia teeb naftareostuse liikumise prognoosile tuginedes ettepaneku olemasolevate reostustõrje ressursside optimaalseks paigutamiseks ja kasutamiseks.
TÜ Eesti Mereinstituut hindab naftalaigu liikumise trajektoori ja randa jõudva naftareostuse aega ja ulatust ning hindab naftareostusest tulenevat potentsiaalset kahju merekeskkonnale ja elustikule.
Rollide jaotamine on võtmeküsimus
Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Agni Kaldma hindab eelnõud väga vajalikuks. «Olemasolev reostustõrje plaan on palju üldisem ning keskkonnaseisundit kuigi palju ei puuduta,» märkis ta.
Eelnõu tugevus seisneb Kaldma hinnangul selles, et see sätestab üsna täpselt erinevate ametkondade kohustused ja vastutusalad. «Kuna reostustõrjevaldkonna puhul ei saa me rääkida ühest konkreetsest vastutajast, vaid see on jaotatud paljude ametkondade vahel, mis on kolme ministeeriumi haldusalas, siis on rollide selge defineerimine hädaolukorra lahendamise võtmeküsimus,» selgitas ta.
Hädaolukorra lahendamisel on aeg Kaldma sõnul alati kriitilise tähtsusega ning ametkondade teadlikkus oma tööst ning vastutusalast võimaldab kindlasti kiiremini reageerida.
Eelnõu puuduste poole pealt tasub tema hinnangul mainimist asjaolu, et kuigi keskkonnaametil on sätestatud vastutus reostunud eluslooduse päästmiseks ning selleks olemasoleva ressursikataloogi haldamiseks, ei ole kuskil mainitud reostunud eluslooduse päästmiseks vajaliku keskuse rajamise kohustust.
Kuigi hetkel on käimas päästeameti hange nn mobiilse linnuhaigla ostmiseks, ei ole selle kasutamist eelnõus kuidagi reguleeritud.
Veterinaar- ja toiduameti kohustuseks on antud eelnõu kohaselt reostunud loomade ja lindude hukkamine, kuid Kaldma sõnul jääb segaseks, kes hindab nende ellujäämisvõimalusi või loomuomase eluviisi jätkamise võimatust. «Sellist pädevust ilmselt veterinaar- ja toiduameti veterinaaridel hetkel ei ole, kuna metsloomade ja -lindude veterinaaria on meil veel suhteliselt olematu,» tõdes looduskaistja.
Politsei- ja piirivalveametil ning päästeametil on koostöös keskkonnaametiga sätestatud ka koolituste läbiviimise kohustus, kuid Kaldma arvates võiks olla mainitud ka ametkondadevaheliste koolituste korraldamine ning selleks peaks olema ette nähtud teatud sagedus ja rahastamismudel.