Sarja «Klass: elu pärast» produtsent Gerda Kordemets ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et reaktsioonina «Klassi» filmile ja sarjale on inimesed internetis jaganud šokeerivaid koolivägivalla kogemusi.
Kordemets: koolikiusajate tegudeni meie fantaasia ei küündi
16. november 2010, 21:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui inimesed saavad kirjutada anonüümselt, siis sealt tulevad niisugused niisugused appikarjed!» ütles Kordemets. «Minu jaoks polnud «Klassi» film šokk, vaid see, mis pärast vallandus. Seal on selliseid näiteid, et ausalt öeldes meie seda fantaasiaga välja ei mõtle.»
Sults: koolivägivald peegeldab kodudes toimuvat
Koolijuht Märt Sults leidis, et koolivägivald saab alguse perekondadest, kus vanemate ja laste vahel pole usalduslikke suhteid. «Minu meelest koolis puudub vägivald, kool on lihtsalt ühiskonna ja kodu peegel. Kui on koolis oma hoiak, siis me õpetame lapsi neid pahelisi asju vaos hoidma,» rääkis ta.
Sultsi arvates peaksid õpilastel täiskasvanutega usalduslikumad ja turvatunnet sisendavad suhted olema. «Siin on kõige hullem lugu selles, et lapsed ei räägi kodus, mis toimub, ema-isa ei ole nende kõige paremad sõbrad,» toonitas ta.
Ka Kordemets peab põhiliseks probleemiks seda, et lapsed ei julge kodustele oma muredest rääkida. «Miks meil on nii palju kodusid, kus lapsed ei tunne, et see oleks nende seljatagune ja tagala, miks nii palju asju kardetakse rääkida oma vanematele?» küsis ta.
Paas: suurem osa kiusamist toimub internetis
Filmis «Klass» üht kiusajatest mänginud Joonas Paas leidis sarnaselt Sultsile, et koolivägivald peegeldab täiskasvanute käitumist. Näiteks ähvardati kiusamisest rääkinud ajaleheloo internetikommentaarides vägivallatsejad invaliidiks peksta. «Seesama sadism, mida süstitakse oma lapsesse kodus, tuleb seal välja,» ütles Paas.
Ühe prolbeemina tõi Paas välja ka selle, et suur osa kiusamisest toimub interneti teel ja väljaspool koolitunde. «Õpetaja ei saa minna koju lapsele arvuti taha neid MSNi vestlusi ja olukordi lahendama, mis tekivad koolist väljaspool,» ütles ta. «Neid asju ei tehta enamasti kooliruumis.»
Ka psühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt rõhutas internetikiusamise ohtlikkust, kuna sel juhul ei näe kiusajad ohvri valu ja lähevad oma tegudega kaugemale kui päriselus.