Riigikogu lõpetas täna erakooliseaduse muudatuste eelnõu esimese lugemise, astudes edasi omavalitsustelt erakoolidele tegevuskulude maksmise kohustuse kaotamise teed. Et eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. detsember, ei toimu teine lugemine ilmselt enne uut aastat.
Eilsel istungil alanud esimesel lugemisel märkis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kohalikele omavalitsustele pandud kohustus osaleda erakooli tegevuskulude katmises. Selle põhjuseks on mullune riigikohtu otsus, mille kohaselt ei ole see kohustus olemuslikult omavalitsuslik ja seega on see säte põhiseadusega vastuolus.
Ligi lisas, et eelnõu ei puuduta erakooli pidajatele eraldatavat sihtotstarbelist haridustoetust. Seda makstakse erakooli pidajatele jätkuvalt edasi võrdsetel alustel omavalitsuskoolidega ja see summa on 2013. aasta 6,8 miljonilt eurolt kasvanud tänavu 10,8 miljoni euroni.
Riigikogu liikmete küsimustele vastates tõdes Ligi, et erakoolid on kallis koolitüüp. «Rocca al Mare kui üks tüüpiline erakool maksab tubli poolteist korda rohkem /--/ kui munitsipaalkool, mis on suuruselt temaga võrreldav. Me võrdlesime Arte kooliga,» tõi Ligi esile.
Samas osutas tähelepanu, et kuna erakoolid valivad enamasti maksejõulisemaid piirkondi nii inimeste sissetulekute kui ka rahvastiku tiheduse poolest, siis nad on enamasti piirkondades, kus koolipidamise kulud on madalamad.
Kultuurikomisjoni poolt eelnõu tutvustanud Kalle Muuli (IRL) märkis, et kuna komisjon ei leidnud kuskilt uuringut, mis näitaks, milline mõju sellel seaduseelnõul on erakoolidele ja haridusele, asuti ise seda tegea. «Komisjoni ametnikud on ise koostanud küsimustikke ja tabeleid, mis on välja saadetud erakoolidele ja mis praegu laekuvad – me oleme püüdnud selle kaudu kompenseerida ministeeriumipoolse põhjaliku uuringu puudumist selle seaduseelnõu juures.»
Mihkel Raud (SDE) osutas, et sotsid on debattides korduvalt rõhutanud vajadust eraldi tähelepanu osutada neile koolidele, mis pakuvad lastele ja nende vanematele sisulist alternatiivi, näiteks Waldorfkoolid. «Me tervitame haridus- ja teadusministeeriumi plaani tegelikku hariduslikku alternatiivi pakkuvate koolide jaoks täiendava rahastu loomiseks. Samuti tunneme heameelt selle üle, et nn HEV2-õpet pakkuvad ehk väga tõsiste hariduslike erivajadustega lastega tegelevad erakoolid on ka edaspidi riigi täiendava ning tingimusteta abi subjektideks.»
Priit Sibul ütles, et IRL näeb erakoole haridussüsteemi lahutamatu osana ning nende koolide stabiilsus ja püsimine on oluline kogu ühiskonnale. Seetõttu peab IRL oluliseks selle eelnõu edasist menetlemist ning kavatseb teha ettepanekuid, mis näevad erakoolidele kindlat kohta ja rolli.