Täna esitletud koolivõrgu analüüs pakkus Harjumaale viie riigigümnaasiumi rajamiseks parimate asukohtadena välja Laagri, Tabasalu ja Jüri, lisaks võiks kaks riigikooli rajada Tallinna.
Analüüs soovitab riigigümnaasiume Laagrisse, Tabasallu ja Jürisse
9. detsember 2015, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi tellitud ja Geomedia OÜ koostatud analüüs pakkus välja kaks stsenaariumi: esimene arvestab hariduse tulemuslikkuse ja tõhususe argumente, mille järgi peaksid kavandatavad koolid olema vähemalt 540 õpilasega.
Teine stsenaarium arvestab lisaks eelnimetatule ka regionaalpoliitiliste argumentidega, sh piirkondlik areng, liigse liiklusvajaduse ja -koormuse vältimine. Selle järgi peaksid kavandatavad riigigümnaasiumid väljaspool Tallinna olema vähemalt 250 õpilasega.
Esimese stsenaariumi järgi on väljaspool Tallinna potentsiaali riigigümnaasiumi rajamiseks võimalikest kaalutud asukohtadest Harjumaa kolmel keskusel – Laagris (Saue vald), Tabasalus (Harku vald) ja Jüril (Rae vald).
Lisaks soovitatakse kahe riigigümnaasiumi asukohana Tallinna. Pealinnas võib põhimõtteliselt igasse linnaossa rajada riigigümnaasiumi või mitu, kuid Tallinna haridusjuhtide eelistus on riigigümnaasiumite rajamine Mustamäele (TTÜ linnak ja/või Vilde tee 69) ja Kristiinesse (Hipodroomi piirkond).
Analüüsi autorid märgivad, et Tallinna riigigümnaasiumite asutamisel on mõistlik kaaluda isegi 540st õppekohast suuremate, näiteks 700 õpilasega koolide rajamist. Tallinnast väljapoole rajatavate riigigümnaasiumide osas on ka vajalik kaaluda ja kohaliku omavalitsuse esindajatega läbi rääkida õppekohtade maht (ca 400-540 õppekohta).
Rae ja Harku valdadel ning Saue linnal ja Saue vallal üheskoos on kohapeal gümnaasiumiealiste noorte vanusgrupp suhteliselt arvukas. Kuid 540 õppekohaga riigigümnaasiumile piisava täituvuse saavutamiseks on vajalik siiski kõigil kolmel tagada tugev sisenev õpiränne riigigümnaasiumisse – 15-20 protsenti õpilaskonnast võiks sinna tulla naaberomavalitsustest.
Teise stsenaariumi järgi (regionaalpoliitilisi aspekte arvestades on väljaspool Tallinna vähemalt 250 õpilasega riigigümnaasiumi rajamiseks potentsiaali Keila linnal ja Saku vallal ning kriitiliste eeltingimuste täitmisel Kuusalu vallal.
Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis sõnas, et analüüsile tuginedes jätkuvadki läbirääkimised riigigümnaasiumide loomiseks Rae, Saue ja Harku valda ning kahe riigigümnaasiumi loomiseks Tallinna linna. «Tallinna linnaosades, kuhu riigigümnaasiumi loome, peab pealinna eestvedamisel korrastama kogu munitsipaalkoolide võrgu. Riigigümnaasiumide asukohad vajavad veel täiendavaid arutelusid,» lisas Küttis.
Kalle Küttis rõhutas, et riigigümnaasiumide loomise eesmärk on tagada kaasaegne õpikeskkond ja valikuterikas gümnaasiumiharidus igas maakonnas. «Riigigümnaasiumide loomise eeldus on kohaliku koolivõrgu korrastamine koostöös omavalitsusega. Seetõttu vabastab investeering riigigümnaasiumide loomisesse omavalitsustel ressursse, mida linnad-vallad saavad suunata tugevamasse põhiharidusse ning õpetajate motiveerivasse töötasusse,» rõhutas Küttis.
Lisaks on juba kokku lepitud, et riigigümnaasium alustab 2018. aastal tööd ka Viimsi vallas, kus õpilaste arv suureneb ja vajadus gümnaasiumikohtade järele üha kasvab.