EKRE soovib Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisseadusele preambulit

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aasta suvel riigikogus vastu võetud Eesti-Vene piirileping.
2005. aasta suvel riigikogus vastu võetud Eesti-Vene piirileping. Foto: Peeter Langovits

Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) taotleb Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisseadusele preambuli lisamist, teatas partei kolmapäeva õhtul pressiteates.

EKRE fraktsioon esitas ettepaneku lisada preambul Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadusele.

Rahvaerakonna muudatusettepaneku kohaselt tuleks seadusele lisada preambul järgmises sõnastuses:

«Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning silmas pidades, et käesoleva seaduse paragrahvis 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahviga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.»

EKRE fraktsiooni teatel on preambuli lisamine vajalik Eesti Vabariigi järjepidevuse kinnitamiseks. Preambul aitab ära hoida erinevaid tõlgendusi Tartu rahulepingu kehtivuse kohta ning näitab Venemaa valmisolekut kinnitada Tartu rahulepingu artiklit II, kus on sõnastatud järgmine Venemaa-poolne Eesti iseseisvuse tunnustus.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kinnitab, et erakond ei ole taganenud seisukohast, et Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseks puudub igasugune vajadus ja vähimadki poliitilised, majanduslikud või muud põhjendused.

«Tartu rahule viitava preambuli lisamist taotleme selleks, et võimaliku piirilepingu ratifitseerimise puhul ära hoida meie enesemääramisõiguse, riikliku iseseisvuse ja õigusjärgsuse printsiibi jäädav kahjustamine,» selgitab Põlluaas.

Piirilepingu sõlmimine ilma viiteta Tartu rahulepingule toob Põlluaasa sõnul kaasa meie riikluse alustala, Tartu rahulepingu kehtivuse ja Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse katkemise.

«Alistudes Venemaa survele niivõrd olulises enesemääramisõigust ja suveräänsust puudutavas küsimuses, tunnistab Eesti ennast ENSV järglaseks kõiges sellest tulenevas. Märge lepingus, nagu reguleeriks leping vaid piiriküsimust, jätab Venemaale vabad käed meie ajaloo ja õigusjärglusega ümber käimiseks, mis ongi üks Kremli taotlustest. On ju Venemaa järjekindlalt eitanud Tartu rahulepingu kehtimist ja Eesti okupeerimist, nõudnud muulastele kodakondsuse nullvariandi ja kakskeelsuse sisseseadmist. Piirilepingu sõlmimine ilma Tartu rahulepingut märkimata annab tema nõudmistele aluse.»

Putini Venemaa soovimatus meie alasid tagasi anda ei tähenda, et me neist aladest loobuma peaksime, toonitab Põlluaas. «Ajutine kontrolljoon toimib ja meil on aega oodata. Kunagi saabub ehk aeg, mil õiglus ja demokraatia jõuavad ka Venemaale.»

Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise novembris.

Piirilepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Riigipiiri kirjelduses ja kaartidel esitatud joon erineb vähesel määral praegusest kontrolljoonest ning võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub osapoolte vahel teatud maatükkide vahetus. Näiteks, Eesti saab maad nn Saatse saapa piirkonnas ning Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas ja Värska vallas Suursoo piirkonnas. Pooled leppisid kokku, et muudatused maismaal, kaasa arvatud järvedel, on võrdsed, nii et kumbki pool territooriumi ei kaota ega võida.

Välislepingut puudutavat eelnõu arutatakse Riigikogus kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus ehk 68 saadiku toetus.

Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline demarkeerimiskomisjon ja alustatakse riigipiiride markeerimist, mille käigus märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles