Kooseluseaduse rakendusaktid jäävad sel aastal vastu võtmata

Täiendatud kell 14.12!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
10. detsember 2015 14:03
FOTO: Scanpix

Opositsioonilt enam kui 300 muudatusettepanekut saanud kooseluseaduse rakenduseelnõu ei jõua sel aastal riigikogus teisele ega kolmandale lugemisele, seega jõustub palju vaidlusi tekitanud seadus 1. jaanuaril ilma rakendusaktideta.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles Postimehele, et täna arutas komisjon Vabaerakonna ning ka Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepanekuid, mis tema hinnangul on seaduse mõttega vastuolus. «Kui eelnõu eesmärk on luua õigusselgust ja õiguskindlust, siis muudatusettepanekud lähtuvad vastupidisest eesmärgist: luua segadust ja selgusetust,» märkis ta.

Kuna kõigi muudatusettepanekute arutamisega ei jõutud täna lõpule, ei teinud komisjon ka riigikogu juhatusele ettepanekut võtta eelnõu järgmisel nädalal päevakorda. Tuleval neljapäeval lõpeb aga riigikogu sügisene istungjärk, misjärel koguneb parlament uuesti istungitele 11. jaanuaril.

Pikhof kinnitas, et õiguskomisjon plaanib rakendusseaduse eelnõu menetlemist jätkata ja saata selle suurde saali jaanuaris, kuid 1. jaanuaril jõustub kooseluseadus ilma rakendusaktideta.

Mullu vastu võetud kooseluseaduse alusel tekib nii sama- kui erisoolised paaridel õigus oma kooselu ametlikult registreerida. Pikhof nentis, et kuigi notarid on juba välja töötanud kooselulepingu näidise, tekitab rakendusaktide puudumine neile raskusi ning soovijatel oleks parem kooselu registreerima minna alles pärast rakendusseaduse vastuvõtmist.

Vastakaid arvamusi tekitanud kooseluseaduse rakendamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 25. novembril, kui eelnõu tagasilükkamist toetas 41, menetlusse jäämist aga 42 riigikogu saadikut. Peale Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute hääletasid eelnõu tagasilükkamise vastu ehk menetlusse jäämise poolt ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Maire Aunaste ja vabaerakondlane Monika Haukanõmm.

Esimesel lugemisel algatajate nimel sõna võtnud Pikhof selgitas riigikogus, et 85 seadust muutvat kooseluseaduse rakendusseadust on vaja selleks, et oleks selge, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tehakse registritesse kandeid ning millised on sellest õigussuhtest tulenevad mõjud. Tema sõnul on rakendusaktid vajalikud, et elukaaslased saaksid kooselulepingust tulenevatest kohustustest paremini aru ning riik saaks inimeste õigusi eri olukordades paremini kaitsta.

«Samuti on rakendussätted vajalikud kolmandatele isikutele – neile, kes ise ei ole kooselulepingut sõlminud. Näiteks selleks, et näha, kellele kuulub auto või korter ning kas seda üldse saab osta või müüa,» rääkis ta ja lisas, et rakendusaktid peavad tagama nii eri- kui samasoolistele paaridele põhiseadusest tuleneva kaitse, mille vajadusele on viidanud ka õiguskantsler. «Usun, et oleks taas vaja esile tõsta, et siin pole tegemist poliitilise vägikaikaveoga.»

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning IRLi saadikut.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL