/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et Neinar Seli on süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises. Kolleegium rahuldas osaliselt Neinar Seli kaitsja kassatsiooni ja muutis maa- ning ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, kuid nõustus lõppjäreldusega, et Seli on talle süüdistuses ette heidetud korruptsioonikuriteo toime pannud.
Üle 20 aasta Reformierakonda kuulunud Seli astus riigikohtu otsuse järel täna ka erakonnast välja. Seli oli Reformierakonna liige alates 1994. aasta 11. novembrist.
Riigikohtu hinnangul lugesid kohtud nõuetekohaselt tõendatuks, et Neinar Seli, kes oli nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti Olümpiakomitee president, hääletas Tallinna Sadama nõukogu 31. oktoobri 2013. a koosolekul otsuse poolt maksta Eesti Olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust.
Korruptsioonivastane seadus keelab ametiisiku osalemise otsuse vastuvõtmises, kui otsuse tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on nn huvide konfliktiga. Toimingupiirangut on rikutud ka siis, kui sellega varalist kahju ei kaasne.
Neinar Seli kriminaalasja õiguslik põhiküsimus oli see, kas süüdistatav Tallinna Sadama nõukogu esimehena oli ametiisik, kes pidi järgima korruptsioonivastases seaduses ette nähtud toimingupiiranguid.
Täna saime lõpliku õigusselguse selles, mis tingimustel on riigiettevõtete juhtorganite liikmed käsitletavad ametiisikutena. Riigiprokurör
Riigikohus selgitas, et korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangud laienevad ka riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmele, kelle on ametisse valinud riik. Selline nõukogu liige on korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisik, sest riigivaraseadus paneb talle ülesande tagada äriühingus riigi huvide kaitse, kui see ei satu vastuollu tema kohustustega äriühingu ees.
Neinar Seli oli Tallinna Sadama nõukogus riigi esindaja ja seega ka ametiisik. Eesti Olümpiakomitee oli aga Neinar Seliga seotud isik.
Riigiprokurör: Seli täitis avalikke ülesandeid
Osaledes Eesti Olümpiakomiteele toetuse andmise otsustamisel, eiras Neinar Seli korruptsioonivastast seadust. Arvestades kavandatud toetuse summat – 250 000 eurot –, rikkus Neinar Seli toimingupiirangut suures ulatuses, mis on karistatav kuriteona.
«Prokurörina olen rahul, et 2013. aastal alustatud kriminaalmenetlus päädis täna riigikohtu süüdimõistva otsusega. Riigikohus nõustus nii prokuratuuri seisukoha kui kahe esimese kohtuastme otsustega, et Neinar Seli kuritarvitas oma ametiseisundit ja pani toime korruptsioonikuriteo,» teatas riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Ta peab tänasest otsusest olulisimaks järeldust, et Seli täitis riigi aktsiaseltsi nõukogu liikmena avalikke ülesandeid.
«Täna saime lõpliku õigusselguse selles, mis tingimustel on riigiettevõtete juhtorganite liikmed käsitletavad ametiisikutena. See on oluline andmaks tulevikus rikkumistele õiguslikke hinnanguid.»
Harju maakohus mõistis eelmise aasta 9. detsembril Neinar Seli süüdi toimingupiirangu rikkumise katses, mille eest mõisteti talle rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses ehk 17 000 eurot. Kuna Seli kaebas asja ringkonnakohtusse edasi, siis kaebas asja edasi ka riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Tallinna ringkonnakohus mõistis tänavu 13. mail Seli samuti süüdi, kuid muutis selle aluseks olevat paragrahvi. Ringkonnakohus nõustus riigiprokuratuuriga, kelle hinnangul oli kuritegu lõpule viidud.
Täna langetas selles asjas otsuse ka riigikohus, kes muutis veidi kohtuotsuse põhjendusi, kuid mitte otsust ennast. Riigikohus muutis eelmise kahe astmega võrreldes põhjendusi selles osas, miks Neinar Seli oli Tallinna Sadama nõukogu esimehena käsitatav ametiisikuna. Kuna seetõttu rahuldati ka Seli kassatsioonikaebus, mõisteti riigilt tema õiguskulude katteks välja 3000 eurot.
Harju maakohtu 9. detsembri 2014. a otsusega karistati Selit rahalise karistusega 200 päevamäära ehk 17 000 eurot. Ringkonnakohus jättis oma 13. mai 2015 tehtud otsusega karistuse suuruse muutmata.