Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring: ka vene rahvusest inimesed eelistaksid eestikeelset haridust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Nii eestlased kui eestivenelased eelistaksid eestikeelseid koole, kus venekeelne õpe oleks üks valiksuundadest, selgus värskest uuringust «Keelelised inimõigused ja julgeolek».

Uuringust selgus, et keelebarjäär eestivenelaste ja eestlaste vahel on üks suurimaid takistusi ühiskondliku lõimumise protsessis. 75 protsenti venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust oluliseks, kuid kui näiteks Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust vajalikuks 90 protsenti, siis Ida-Virumaal vaid 54 protsenti vastanutest.

Eesti keele oskus ei tähenda aga alati seda, et siinsed teisest rahvusest inimesed seda keelt igapäevaelus kasutaksid. Kuigi 63 protsenti vastajatest valdab eesti keelt vähemalt suhtlustasandil, siis vastustest selgus, et oma eesti keelt kõnelevate tuttavatega suhtlevad eesti keeles vaid 25 protsenti küsitluses osalenuid. «Seda on osaliselt põhjustanud venekeelse paralleelsuhtluse ja asjaajamise võimaldamine, mistõttu luuakse venekeelne mugavusruum, mis on eraldatud ning kus eestlaste ühiskond jääb kaugeks,» selgitas uuringu tulemuste tagamaid Mart Rannut, keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees.

«Uurimuse üks huvitavamaid tulemusi oli aga see, et nii eestlased kui ka siinsed vene keelt emakeelena kõnelejad eelistaksid eestikeelset haridussüsteemi, kus venekeelne õpe oleks üheks valitavaks õppesuunaks,» rääkis Rannut. Seisukohta, mille kohaselt võiksid tulevikus kõik õpilased õppida koos eestikeelsetes koolides, kus venekeelne õpe oleks üks valitavatest suundadest, toetab enamik venekeelsetest vastanutest nii põhikooli- (60 protsenti) kui ka gümnaasiumiastme suhtes (67 protsenti). Eestlasest on toetus sellele ideele vastavalt 81 protsenti ja 86 protsenti.

Rannuti sõnul tõi uuring välja ka seose vähese keeleoskuse ning riigi tegevuse kriitilisemalt hindamise vahel. Negatiivsemalt hindavad riigi tegevusi need, kes eesti keelt kehvemini oskavad. «See võib tuleneda ka meediaruumist – nimelt selgus, et maailmas oluliste sündmuste puhul eelistab venekeelne elanikkond rohkem Venemaa meediakanaleid Eesti omadele, mis on aga uudiste valiku ja edastatava sisu poolest tihti vastandlikel seisukohtadel,» kirjeldas Rannut uuringutulemusi.

Iga viies kuni seitsmes venekeelne elanik arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud rahvuse või emakeele tõttu. Keskmisest enam näevad probleeme inimõiguste tagatusega ning tajuvad ka nende rikkumist määratlemata kodakondsusega venekeelsed vastajad. Samas aga ei liigitu ebamugavused ja raskused vene keele kõnelemisel aga inimõiguste rikkumise alla.

Üle-eestiline uuring keskendus probleemvaldkondadele Eesti ühiskonnas, nagu etniline lõhestumine ja eraldatus.

Uuringu viis läbi Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute ASiga. Põhiuuring viidi läbi 2014. aasta suvel ning kordusuuring 2015. aastal, valimiks oli 1000 vastajat Eesti alaliste elanike seast.

Tagasi üles