/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Kliimaleppe allkirjastamise ajal Pariisis viibinud Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esinaine Silvia Lotman nendib, et leppes jäi puudu ambitsioonikusest ja konkreetsusest. Seda, kuidas nõutavate eesmärkideni jõuda, peab iga riik, seal hulgas Eesti, ise välja nuputama.
«Kõiki energiamajandust puudutavaid küsimusi tuleb läbi kliimaeesmärkide lahti mõtestada – vaadata, millised investeeringud meil plaanis on ja kuidas nende kaudu kliimaeesmärke saavutada,» selgitas ta leppe mõju Eestile.
Lotman usub aga, et Eesti energiasektor on muutusteks valmis. «Lepe puudutab päris pikka perioodi, nii et päeva pealt kindlasti midagi drastiliselt ei muutu,» arvas ta.
Lotman ise jälgis leppeni jõudmist Pariisis, kuhu sõideti Eestist kliimabussi meeskonnaga. Pärast leppe allkirjastamist valdasid Prantsusmaa pealinna mitmekesised emotsioonid.
«Ühelt poolt oli väga suur rõõm, et lepe ikkagi valmis sai, aga teiselt poolt on seal muidugi palju asju puudu,» osutas ta. Nii on vaesemad riigid ja kliimamuutuste käes kannatavad kogukonnad mures, et nende probleeme puudutati leppes väga vähe. Ka ambitsioonikust ja konkreetust on Lotmani hinnangul leppes vähe.
«Näiteks see, mis muutub konkreetse riigi energiasektoris – sellele see lepe praegu ei vasta ja iga riik peab hakkama selle peale alles mõtlema. Samas on kliimamuutustele reageerimisega juba väga kiire,» nentis ta.
Sellegipoolest näeb Lotman, et leppe sündimine iseenesest on juba väga hea, sest annab aluse, mille pealt edasi töötada. Samuti usub ta, et leppel on perspektiivi.
«Kliimamuutused on paljudele riikidele kulukad ja maailma suurriigid on huvitatud nende kulude madalal hoidmisest. Seetõttu on ka investeeringud energiamajanduse ümbertegemisse nende jaoks kasulikud,» selgitas ta.
Maailma 195 riigi esindajad võtsid laupäeval vastu ajaloolise kokkuleppe globaalse soojenemise peatamiseks. Tegemist on esimese korraga, kui kõik riigid võtsid kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Leppe neli põhipunkti: