Kultuurkapitali seaduses on kirjas, et kultuurkapitali üheks tuluks on laekumised tubakatoodete aktsiisist. Seega on salasigarettide ostmine ja tõmbamine kultuurivaenulik tegu, sest aastas jääb Kultuurkapitalil hinnanguliselt saamata umbes miljon eurot aastas, kuigi vastavalt seadusele saab Kultuurkapital tubakaaktsiisist vaid 3,5 protsenti.
„Kõigepealt paluks mulle, kes ma elan piiritsoonis, näidata salasigaretti, et ma saaks seda osta, siis räägime edasi. Ma pole sel sajandil salasigaretti näinudki,“ ütles Põlvamaa mees Aapo Ilves. „Salatubakas on nii 1990ndad. Kas salatubakas on ikka veel olemas?,“ avaldas imestust Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv. Tema on Tallinnast.
Kultuursed inimesed ei peagi ehk teadma, kuidas maksu- ja tolliamet tegutseb, kuid rahandusministeerium teatas suve lõpus, et aktsiisilaekumised kasvasid augustis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kokku 7,7 protsenti ning enim panustas kasvu tubakaaktsiis, mille tasumine kasvas 14,5 protsenti. Lisaks aktsiisimäärade tõusule aasta alguses panustavad laekumise kasvu ka deklareeritud sigarettide kasvanud kogused ja seda vaatamata hinnatõusule. Seitsme kuu deklareeritud sigarettide kogus on olnud 4,9 protsenti suurem kui aasta varem. Legaalsete sigarettide tarbimist mõjutab positiivselt maksu- ja tolliameti tegevus ning piirikaubanduse piiramine, mis on tõstnud oluliselt legaalsete sigarettide müüki eelkõige Ida-Virumaal. „Salakaubanduslik tegevus puudutab meid kõiki ja vajab seetõttu inimestelt suuremat tähelepanu. Salasigaretid on peamine salakauba artikkel ja juhtumite arvu põhjal võib öelda, et isegi üle 80% salakauba avastamise juhtudest on tegemist sigarettidega. Siiski saame öelda, et salaturg on vähenemas, kuna see on olnud maksu- ja tolliameti tollivaldkonna prioriteet viimastel aastatel.
Salakaubandus ei põhjusta mitte üksnes maksu- ja tervisekahju, vaid toob endaga kaasa ka kuritegevuse. Igaüks, kes ostab salakaupa või sellise ebaseadusliku tegevuse n-ö teadlikult märkamata jätab, aitab sellisele igapäevasele kuritegevusele kaasa, mõtlemata, kuidas selline tegevus oma tänaval ja oma trepikojas kodukandi turvalisust mõjutab,“ teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Eesti kirjandustegelastest oli kõva suitsumees Joosep Toots. Ei võtnud isegi siis suitsu suust, kui Jorh Adniel Kiirega maadles. Igal juhul jäi peale Toots, kusjuures ka naiste osas.