Eesti elanikud tunnetavad, et maailm nende ümber on muutunud ebastabiilsemaks ning paljud kardavad uute sõjaliste konfliktide tekkimist maailmas, selgus hiljutisest riigikaitselisest arvamusküsitlusest.
Eesti elanike arvates on maailm muutunud ebastabiilsemaks
21. detsember 2015, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu oktoobris tehtud uuringust selgus, et 71 protsendi Eesti elanike arvates suureneb eesoleval aastakümnel maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. Vaid seitse protsenti vastanutest uskus, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks.
Eesti olukorda tajusid vastajad positiivsemana kui olukorda maailmas tervikuna. Võrdselt 31 protsenti vastanutest oli neid, kelle arvates olukord Eestis ei muutu ja neid, kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu. 23 protsendi arvates on elu Eestis kümne aasta pärast praegusest turvalisem.
Küsitlustulemuste põhjal on inimeste ohutaju maailmas toimuva suhtes pidevalt suurenenud alates esimestest küsitlustest 15 aastat tagasi. 2001. aasta juunis pidas ebastabiilsust tulevikus võimalikuks 25 protsenti küsitletutest. Alates 2013. aasta sügisest on vähemalt pool Eesti elanikest pidanud konfliktide puhkemist tõenäoliseks.
Maailma julgeolekuriskide osas on ohutundlikumad eestlased, kellest 76 protsenti näeb olukorda halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 58 protsenti, eestlastega võrreldes oletatakse rohkem olukorra endiseks jäämist (22 protsenti).
Ka Eesti tulevikku näevad eestlased negatiivsemana kui venekeelsed vastajad. Ebaturvalisuse kasvu eeldab 34 protsenti eestlastest ja 24 protsenti venekeelsetest. Turvalisema tuleviku hindajate osakaal on rahvuseti võrdne, eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra endiseks jäämist, 38 protsenti eestlaste 28 vastu.
Suurim oht terrorism
Suurimaks ohuks rahule ja maailma turvalisusele nimetas 92 protsenti vastajatest terrorivõrgustikke ja 90 protsenti Islamiriigi tegevust. Organiseeritud kuritegevust pidas ohuks 83 protsenti, majanduskriisi 81 protsenti ja relvakonflikti Ukrainas 80 protsenti.
Eestit ähvardavatest ohtudest pidasid vastajad kõige tõenäolisemateks küberrünnakut Eesti infosüsteemide vastu (69 protsenti), välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (61 protsenti) ning ulatuslikku merereostust (50 protsenti).
Sõjalist rünnakut Eesti vastu peavad võimalikuks 26 protsenti vastanutest ning ebatõenäoliseks 67 protsenti, rünnaku eeldajate hulk on võrreldes eelmise küsitlusega vähenenud.
Kaitseminister Hanso sõnul on inimeste mured maailma julgeoleku üle mõistetavad. «Praegusel ajal terendavad NATO liitlasriikide ees tõsised väljakutsed nii idast, kus on agressiivne Venemaa, kui ka lõunast, jätkuva ebastabiilsusega Lähis-Idast,» ütles Hanso. «Kuid NATO-l on võimekust mõlemale suunale piisavalt tähelepanu pöörata.»
Hanso lisas, et NATO on teinud uuest julgeolekuolukorrast õiged järeldused ja seetõttu võime end Eestis turvalisemana tunda. «Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Eestis asuvad liitlaste üksused, meie piirkonna julgeolekusse panustavate riikide arv kasvab, Eesti omakorda põlistab liitlaste kohalolekut taristu arendamise ja väljaõppealade täiendamisega.»
«Avalik arvamus on alati väga tugevalt seotud sellega, millest räägivad ja kirjutavad meediakanalid,» ütles uuringut läbi viinud Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk. «Inimesed tajuvad maailmas valitsevaid ohte läbi meediapeegli. Küsitluse toimumisajal oli ajakirjanduses varasemast vähem juttu Ukraina konfliktist, küll aga oli nii rahvusvahelises meediapildis kui sisepoliitilises debatis väga tugevalt esindatud Islamiriigi ning terrorismiga seotu. Nende kahe teema esiletõus aitab ilmselt selgitada ka Eesti julgeoleku-alase avaliku tähelepanu nihkumist eelnevatel uuringuperioodidel esil olnud nn vene ohult pagulaskriisile.»
Riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu viis tänavu oktoobris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. See on regulaarne kaks korda aastas tehtav arvamusuuring.