Ausad sigaretid saavad uue märgistuse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Euroopa Komisjon

Riigikogu menetleb tubakaseaduse muudatusi, millega ühtlustatakse EL-i liikmesriikides tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõuded, mis aitab ka salasigarette paremini ära tunda. Tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõuded karmistuvad. Sigarettide ja suitsetamistubaka müügipakendid tuleb alates 20. maist 2016 märgistada uute pilt- ja teksthoiatustega.

Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, kuid ka võltsitud toodangut. Võltsitud tooted moodustavad salakaubast 1,5%. Eesti maksumärgistuseta, kuid disainilt originaalile sarnanevad tooted ei läbi kvaliteedikontrolli ning sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab kaubamärki, mida müüakse seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta Euroopa Liidu ega Eesti valitsuse poolt seatud toodete kvaliteedi standarditele.

Salasigaretid moodustavad 17,4% Eesti tubakaturust, selgub turu-uuringu firma Nielsen viimasest niinimetatud tühja paki uuringust. Number on langenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kui salasigarettide turuosa oli 20,6%, kuid sellega ei saa veel kuidagi rahule jääda. 

„Maksu- ja tolliameti tollivaldkonna prioriteet on viimastel aastatel olnud salasigarettide osakaalu vähendamine ning kõik senised uuringud on näidanud, et oleme olnud idapiiri ületava salatubaka koguste vähendamisel tulemuslikud. Järgmiseks võtmeküsimuseks on salatubaka nõudluse vähendamine. Selleks oleme plaaninud koostööd erinevate omavalitsuste ja ettevõtjatega, et teha salatubaka vahendamine ja tarbimine võimalikult keeruliseks,“ ütles maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juht Urmas Koidu. Üheks meetmeks on ka see, et salasigarettidega smugeldajast teavitatakse tema tööandjat.

Uuring viidi läbi tänavu aprillis erinevates Eesti linnades ning selgus, et salakaupa tarbitakse enim Kirde-Eestis Narvas (42%), Sillamäel (33%), Kohtla-Järvel (32%), Jõhvis (26%) ning Kagu-Eestis Valgas (34%). Üleriigiline tarbimine on vähenenud 1.4 protsendipunkti võrreldes 2015. aasta esimese kvartali tulemustega ning 3,2 protsendipuntki võrreldes eelmise aasta sama ajaga.  Venemaa on endiselt suurim maksumärkideta sigarettide laekumise allikas (50,1%), järgnevad Valgevene (30,6%) ning maksuvabad sigaretid (12,2%). Venemaalt pärineva kauba esinemissagedus pole võrreldes aasta taguse ajaga suurt muutust läbi teinud. Vähenenud on Valgevene sigarettide osakaal, mis aasta tagasi moodustas üle kolmandiku Eestisse saabuvast salakaubast. Samal ajal on maksuvabade sigarettide osakaal 2,2 protsendipuntki võrra suurenenud.

Salasigarettide kohta saab maksu- ja tolliametile teada anonüümseks jäädes teada anda telefonil 800 4444 või meilitsi vihje@emta.ee

Copy
Tagasi üles