BNSi tellitud TNS Emori uuringu kohaselt on erakondade reitingu edetabelis kindlalt juhtiva Reformierakonna populaarsus novembris veelgi kasvanud, jõudes 43 protsendiga viimaste aastate kõrgeimale tasemele.
Reformierakonna toetus tõusis veelgi
19. november 2010, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
40 protsendi piiri ületas Reformierakonna toetus oktoobris, mil see kasvas 38-lt 41 protsendini. Praeguseks toetab erakonda uuringu kohaselt 43 protsenti valimisealistest kodanikest.
Reformierakonna toetus pole nii kõrge olnud alates 2007. aastast, mil partei aasta keskmine toetusprotsent oli 38, sealhulgas teisel poolaastal 41 protsenti. Kõige rohkem, 45
protsenti inimesi toetas erakonda 2007. aasta mais vahetult pärast massirahutuste järgset pronkssõduri kuju teisaldamist Tõnismäelt kaitseväe kalmistule.
Reitingu edetabelis Reformierakonnale järgneva Keskerakonna toetus, mis augustis ja septembris oli 25 protsenti, on viimastel kuudel veidi langenud. Oktoobris pooldas erakonda uuringu kohaselt 24 ja novembris 23 protsenti vastanutest.
Samuti on oktoobriga võrreldes veidi vähenenud Reformierakonnaga koos koalitsioonis oleva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus, mis oli oktoobris 16 ja novembris 15 protsenti.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog märkis, et Reformierakond jätkab reitingu edetabeli ülekaaluka liidrina ja seda juba alates eelmise aasta detsembrist. Reformierakonna positsioon on tema sõnul tugev enamikes sotsiaal-demograafilistes rühmades, välja arvatud
eestivenelaste ja väiksema sissetulekuga kodanike seas.
«Kõikide erakondade positsioon pole küll statistiliselt oluliselt muutunud võrreldes oktoobrikuuga, kuid kui vaadata pikemaajalist trendi, vähemalt poole aasta pikkust perioodi, siis oluliselt paraneva positsiooniga on olnud Reformierakond ja mõningal määral langeva trendiga on olnud Keskerakond,» lausus Voog ja lisas, et IRLi positsioon on samal ajal kõikunud 15-16 protsendi juures.
Erakondade igakuise populaarsusuuringu käigus küsitles TNS Emor 27. oktoobrist 17. novembrini 800 valimisealist kodanikku. Neid vastanuid, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli novembris 35 protsenti. Viimaseid erakondade toetusprotsentides ei arvestata.
Nende seas, kes eelistust ei omanud, on rohkem madalama hariduse ja sissetulekuga ning mõnevõrra enam maapiirkondade elanikke. Neist peaaegu pool pole viimase nelja aasta jooksul osa võtnud ühestki valimisest. Voogi sõnul lubab see arvata, et nad ei osale ka
järgmistel riigikogu valimistel tuleva aasta märtsis.