Esimestes Afganistani provintsides kuulutatakse julgeolek täielikult NATO vägede kätest Afganistani politsei ja armee kätte läinuks juba tuleval kevadel, lubas eile sel teemal Lissabonis ajakirjanikke informeerinud kõrge NATO ametnik.
Esimesed Afganistani provintsid antakse kohalikele jõududele üle kevadel
20. november 2010, 03:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei kuuluta tippkohtumisel välja nende provintside nimesid,» tunnistas ta. Tema sõnul hakkab üleminekut alustanud provintse teatavaks tegema Afganistani enda valitsus ning mõnel juhul võib teave kohalikele julgeolekujõududele üle läinud korra tagamisest jõuda avalikkuse ette alles mõned nädalad hiljem, kui see on tegelikult juhtunud.
Provintsi üleandmisel kaalutakse nii seda, kuivõrd rahulik on sealne olukord ja millisel tasemel sealsed afgaanide julgeolekujõud, kui ka seda, kuidas toimib kohalik valitsemissüsteem. Lisaks analüüsitakse kohalike hõimude omavahelisi suhteid, seda, kas mõnes kohas ei või koalitsioonivägede lahkumine taas anda vaba teed kohalike omavahelisele konfliktile või siis laiaulatuslikule korruptsioonile.
«Enamikes provintsides võtab üleminek vähemalt 18 kuud,» prognoosis see alliansi esindaja, pakkudes keskmiseks üleminekuajaks 18-24 kuud ehk poolteist kuni kaks aastat. Ta meenutas, et sama mudeliga on võim kohalikele edasi antud ka näiteks Balkani konfliktiriikides ja Iraagis.
Arvestades, et Eesti sõdurite teenistuspaigaks olev Helmandi provints on üks Afganistani tulisemaid, pole sinna saadetud NATO lahingüksuste töö lõpetamine kahtlemata tuleva kevade teema. Samas märkis seesama kõrge ametnik oma teabetunnil, et ka Helmandis ja sellega tulisuselt võistlevas naaberprovintsis Kandaharis leidub kohti, kus julgeolekut tagavad juba afgaani politseinikud ja sõjaväelased üksi, NATO vägede otsese toeta. Täpsustades, et see siiski ei tähenda veel nende provintside ülemineku algust.
Aasta 2014 kui NATO vägede töö lõpukuupäeva käis esimest korda välja president Hamid Karzai mullu oma teise ametiaja inauguratsioonikõnes. See on sama aasta, kui tema ametiaeg lõpeb ja tolleks ajaks korra tagamise koalitsioonivägedelt üle võtmine oli üks asju, mida ta lubas riigipeana saavutada.
Samas ei tähenda mainitud kuupäev NATO osaluse täielikku lõppu. Kui Afganistani armeega koos tehtud n-ö partnerlusoperatsioonid oli esimene samm julgeoleku afgaanidele üle andmisest, siis edasi jääb allianss tegutsema väljaõppes.
«Kui üleminekuperiood algab, hakkab iga järgmine Afganistani saadetav sõjaväe rotatsioon välja nägema järjest erinevam,» selgitas ta seda, kuidas NATO riikide lahingüksustest kujunevad Afganistani sõjaväe mentorüksused.
NATO esindaja tunnistas, et allianss pole selle üheksa aastat kestnud sõja jooksul sugugi mitte kogu aeg õigesti tegutsenud ning progressi võib näha alles nüüd. «Ma ei räägi siin mingit õnnelikku juttu, kuid meie käes on initsiatiiv, mida varem ei olnud,» lausus ta.
Üsna värske veana meenutas ta näiteks seda, et veel aasta eest saadeti Afganistanis politseinikke kohati välja igasuguse eelneva õppeta. See ja korrakaitsjate alatasustamine põhjustasid ka olukordi, kus afgaani politseinike käitumist ei saanud just iseloomustada kui eeskujulikku. Mainitud ametniku hinnangul on kohaliku politsei tase praeguseks märgatavalt paranenud: nii tänu töölesaatmisele eelnevale väljaõppele kui ka nende tõusnud palgatasemele.
2001. aastal alanud Afganistani sõjas on langenud 2224 koalitsioonivägede sõdurit. Eestlasi on surmasaanute seas kaheksa.
Täna hommikul Lissabonis NATO tippkohtumise raames algaval NATO Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAFi) kohtumisel arutatakse nii 2014. aastaks julgeoleku tagamise afgaanidele üleandmist kui ka NATO-Afganistani partnerlusleppe sõlmimist. Viimane peakski sätestama alliansi rolli Afganistani aitamisel pärast lahingüksuste töö lõppu.