Rahapuudus viib bussid külateedelt

Majandusministeeriumi prognoosi järgi tuleb riigi toetuse vähenemisel sulgeda ligi kolmandik maakondade bussiliinidest. Foto: Liis Treimann

Harju ühistranspordikeskuse juht Ago Kokser ütles välja karmi tõe: bussipiletid võivad kallineda 80 protsenti. Paljudel Eestimaa teedel ei näe aga uuel aastal enam üldse busse sõitmas.

See juhtub siis, kui jõusse jääb rahakärpe praegune kava. «Tegemist on keskmise ehk oletusliku hinnatõusuga,» selgitas Kokser.

Teisisõnu võib olla nii, et ühes Harjumaa piirkonnas tõuseb hind rohkem, teises vähem. Ilmselt on järsemat tõusu oodata Tallinna lähiümbruses. «Tegeliku dotatsioonisumma selgumisel alustame juba täpseid arvutusi,» nentis Kokser.

Majandusministeeriumi esialgse prognoosi järgi vähenevad bussitranspordile eraldatavad dotatsioonid kõigis maakondades 12 protsenti. Sel juhul saab Harjumaa toetust 35,2 miljonit krooni, mis ei ole Kokseri sõnul piisav isegi selleks, et tagada reisijatevedu praeguses mahus – puudu jääb ligi 17 miljonit.

Mida see elanikele tähendab, on selge: «Sõitma saaks jätta vaid põhiliinid. Väga suur arv harjumaalasi, hinnanguliselt üle 20 000 elaniku, jääks ühistransporditeenusest ilma. Sellise stsenaariumi rakendumise tagajärjed on ettearvamatud,» tõdes Kokser.

Rasked valikud

Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter tunnistas, et prognoosi järgi tuleb üle riigi sulgeda ligi 30 protsenti maakonnaliinidest.

«Aga seda sõnumit ei tohi võtta rahanõudena või väljapressimisena, me oleme ainult prognoosinud võimalikke lahendusi. Ka piletihinna tõusu võimalused on piiratud,» tõdes ta.

«Praegu lubab riigieelarveprojekt tulevaks aastaks bussitoetusi 238 miljonit krooni, sel aastal maksime 268 miljonit krooni,» jätkas Tatter. «Aga arvestades uutel hangetel kujunenud hindu, oleks vaja raha umbes 429 miljonit krooni.»

Tatter ei eita, et kui eelarve jääbki nii, tekib ühistranspordis väga palju probleeme. Liinide sulgemise tõttu tuleb osas maakondades üldse lepingud üles öelda, sest bussiliinide sulgemise järel jääb veomaht väiksemaks riigihanketingimustes küsitust.
Raskete valikutega maadlevad seega praegu kõik maakonnad, kus tuleb otsustada, millised sõidud lõpetada. Kannatajateks on aga nii või teisiti lapsed ja vanurid, kes moodustavad põhiosa reisijatest.

Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu tunnistas, et neile tähendab rahakärbe 40-protsendilist liinide mahu vähendamist. Rahu sõitis märtsist juulini ise kõik maakonnaliinid läbi, et leida kokkutõmbamise võimalusi.

«Suutsime vähendada liine vaid kaks protsenti,» tõdes ta. «Kui mahtu peaks kümnendiku võrra vähendama, siis oleks midagi veel läbi rääkida, aga praegu ei kujuta üldse mingit arut­elu ette.» Tema sõnul loodab riik ilmselt sellele, et vallad tulevad appi. «Aga valdadel tõmmatakse ka raha kokku.»

Valga maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Aare Kittaski sõnul loendavad nemadki praegu liine, et kokku hoida nii palju kui võimalik.

«Loodame, et nafta hind läheb allapoole ja et Eesti tanklad hakkavad ka hinda alla võtma. Äkki saab sealt kokkuhoidu,» otsis Kittask päästvaid õlekõrsi.

Eeldada võib, et Valgamaal jääb 12-protsendise kärpe tulemusel seisma ligi 30 protsenti liinidest. «Meid häirib lisaks see, et raudteeliikluse kohta ei ole ministeeriumist ega Eesti Raudteelt tulnud ühtegi seisukohta, et mis saab.»

Kokseri sõnul moodustab juba praegu avalike bussiliinide maht Harjumaal vaid kolmandiku vajadusest. «Dotatsiooni vähenemise korral alla 2008. aasta taset on vajalik piletihindu tõsta kuni 80 protsenti. Sellises ulatuses hindade tõstmine vähendab kindlasti ühistranspordi kasutamist, mis omakorda toob kaasa uue hindade tõstmise vajaduse,» rääkis Kokser nõiaringist.

Rahu sõnul valmistab maakondadele peavalu veel teinegi probleem. Uusi riigihankeid tegevad maavalitsused ei tea, milliste summadega arvestada.

«Näiteks kui arvestame musta stsenaariumiga ja 40-protsendilise mahu vähenemisega, aga jaanuaris selgub, et saame raha juurde, siis ma tahaks näha, kus hoitakse neid vabu busse ja bussijuhte, kes saaks tagasi liinidele tulla,» küsis Rahu.

Must stsenaarium

Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa tõdes, et praegu on siiski vara rääkida lõplikest toetussummadest. Dotatsiooni vähenemine mainitud ulatuses oleks tema sõnul must stsenaarium.

«Me seisame ikka selle eest, et nii ei juhtuks, ja taotleme isegi väikest kasvu,» rõhutas Otsa. Seepärast on Otsa sõnul vara rääkida, kuidas raha kokkuhoid Eesti eri nurkade bussiliiklust tegelikult mõjutama hakkab.

Kui eelarveläbirääkimiste käigus selgub lõplik dotatsioonisumma, siis hakatakse maakondadele jaotatavaid toetusi vaagima. Sellist asja Otsa väitel kindlasti ei tule, et kõiki ühe puuga lüüakse. Mõned maakonnad on rihma juba väga pingule tõmmanud.

Must stsenaarium

Harjumaa
•    Sel aastal saadakse bussiliinidele riigitoetust 39,6 miljonit, järgmisel 35,2 miljonit krooni
•    Tulemus: bussipiletite hinnatõus kuni 80%; bussiliinide kärpimine ca 20%
Pärnumaa
•    29,9 miljonit, järgmisel aastal
26,3 miljonit
•    Tulemus: bussiliinide kärpimine ca 40 %
Tartumaa
•    Sel aastal 27,7 miljonit, järgmisel 24,4 miljonit
•    Tulemus: arvutamisel
Valgamaa
•    17,8 miljonit, järgmisel aastal
15,7 miljonit
•    Tulemus: bussiliinide kärpimine 30 %
Lääne-Virumaa
•    16,7 miljonit, järgmisel
14,7 miljonit
•    Tulemus: arvutamisel

Allikad: maavalitsused