/nginx/o/2015/08/17/4387699t1h8157.jpg)
Notarite koja esimehe Tarvo Puri sõnul saavad notarid kooseluseaduse jõustumise järel uuest aastast küll kooselusid sõlmida, kuid mitte registrisse kanda, mistõttu soovitab ta lükata lepingu sõlmimise aega, mil kehtestatud on ka seaduse rakendusaktid.
Notarite koda on andnud oma liikmetele suunised kooseluseaduse rakendamiseks olukorras, kus rakendusakte pole vastu võetud. Samas peab koda oluliseks, et kõik kooselu registreerida soovivad inimesed oleksid kursis ohtudega, mis ebaselges õigusraamistikus kooselulepingu sõlmimisega kaasnevad, teatas koda.
Puri sõnul saavad notarid uuest aastast küll kooselusid sõlmida, kuid mitte neid registrisse kanda, mis põhjustab segadust ja õigusselgusetust. Seetõttu tasub partneritel tema hinnangul kaaluda lepingu sõlmimise edasilükkamist aega, mil rakendusaktid on jõustunud ja reeglid selgemaks saanud.
«Peamiste murekohtadena saab välja tuua neli teemat: võimalikud topeltkooselud, partneri tehingute ja võlgade nähtamatuks jäämine, kooselu seadusjärgse lõpetamise võimatus ning pärimisõiguse puudumine,» ütles Puri pressiteates.
Meie notaritena saame küll kooselusid sõlmida, aga tegu on justkui üheotsapiletiga.
Ta selgitas, et kooselupartneritel puudub praegu võimalus muuta oma kooselu ja varasuhe nähtavaks. See võib tema sõnul kaasa tuua topeltkooselusid ja seada ohtu nii kooselupartnerite vara kui ka kolmandate isikute huvid. «Näiteks kui üks partner võtab laenu, võib teise partneri vara selle eest vastutama hakata, sest vararegistrisse lahusvara kannet teha ei saa ja ükskõik kumma partneri nimel olevad varad loetakse ühisvaraks,» lausus ta.
Kooselulepingu sõlmijatel soovitavad notarid teha lisaks ka testamendi, sest praeguse seaduse kohaselt ei anna kooselulepingu sõlmimine vastastikust pärimisõigust.
«Üks kummalisemaid seaduse jõustumise nüansse on see, et meie notaritena saame küll kooselusid sõlmida, aga tegu on justkui üheotsapiletiga,» rääkis Puri, kelle sõnul jõustub kooselu ilma rahvastikuregistri kandeta, samas kui kooselu lõpetamine eeldab registrikannet, mida praegu teha ei saa. «Seega saab kooselu lõpetada vaid kohtus või siis omavahel abielludes ja kohe lahutades.»
Kooseluseaduse rakenduseelnõu, millele esitati 365 muudatusettepanekut, tuleb riigikogus teisele lugemisele 26. jaanuaril. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, toimub rakendusaktide lõpphääletus 28. jaanuaril.
Vastakaid arvamusi tekitanud eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 25. novembril, kui eelnõu tagasilükkamist toetas 41, menetlusse jäämist aga 42 riigikogu saadikut. Peale Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute hääletasid eelnõu tagasilükkamise vastu ehk menetlusse jäämise poolt ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Maire Aunaste ja vabaerakondlane Monika Haukanõmm.
Esimesel lugemisel algatajate nimel sõna võtnud sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof selgitas, et 85 seadust muutvat kooseluseaduse rakendusseadust on vaja selleks, et oleks selge, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tehakse registritesse kandeid ning millised on sellest õigussuhtest tulenevad mõjud. Tema sõnul on rakendusaktid vajalikud, et elukaaslased saaksid kooselulepingust tulenevatest kohustustest paremini aru ning riik saaks inimeste õigusi eri olukordades paremini kaitsta.
«Samuti on rakendussätted vajalikud kolmandatele isikutele – neile, kes ise ei ole kooselulepingut sõlminud. Näiteks selleks, et näha, kellele kuulub auto või korter ning kas seda üldse saab osta või müüa,» rääkis ta riigikogus ja lisas, et rakendusaktid peavad tagama nii eri- kui samasoolistele paaridele põhiseadusest tuleneva kaitse, mille vajadusele on viidanud ka õiguskantsler.
Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning IRLi saadikut.
Kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril.