Annika Kukk on üks seitsmest õnnelikust, kellele juba on määratud 200 000-kroonine noore õpetaja lähtetoetus. Nagu kolleegidki, peab ta seda raha pigem preemiaks kui põhjuseks, miks maale lapsi utsitama minna.
Esimesed noored õpetajad said 200 000-kroonise toetuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukk töötab Läänemaal Hanila vallas Kõmsi lasteaias-algkoolis, kus on vaid 18 õpilast. 28-aastase kolme lapse ema utsitada on seitse õppurit, nüüdseks on ta Kõmsis koolmeistriametit pidanud juba viis aastat.
Stipendiumi taotlemise võimalusest kuulis kevadel Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži algklasside õpetajana lõpetanud Kukk kursusekaaslaselt.
Ta räägib, et unistas lapsena hoopiski juuksuriametist või modelli karjäärist, õpetamise soov tekkis keskkoolis. Kõmsi kooli peale jäi naise pilk aga tänu töökuulutusele.
Väikese koha võlud
Ja seni pole Kõmsi kõrvalt Tuudi külast pärit Kukk oma otsust, koolitada väikeses koolis nooremaid lapsi, kordagi kahetsenud. Just nooremaid, sest nemad on Kuke südame võitnud eelkõige oma siirusega. «Ei kujuta ette, et õpetajaametit 23-aastasena alustades oleksin näiteks 18-aastaseid abituriente õpetanud,» ütles Kukk.
Samuti ei usu naine, et talle meeldiks töötada suures linnakoolis. «Väikeses kohas on kõik käe-jala juures, praegu ka kodu paistab,» rääkis Kukk ja viitas akna poole, kust metsatuka tagant paistis valge korterelamu.
Talle endale meeldis noorena kõige rohkem õppida matemaatikat ning arvud võluvad Kukke ka praegu enim. Küsimusele, mis on kolm kõige paremat asja õpetajaameti juures, vastas Kukk kiiresti, et laste säravad silmad.
«Samuti see, et saan oma teadmisi edasi anda,» lisas naine ning tõdes, et ka suhtlemine on tore. Ta rääkis, kui vahva on äsja teismeliseikka jõudnud tüdrukutega elust rääkida ja kuulata, kuidas nemad elamise väärtustest aru saavad.
Hetke, mil õpetajaameti oleks tahtnud nurka visata, Kukel viie aasta jooksul tekkinud ei ole. «Mõnikord on õhtul küll selline tunne, et ei jaksa. Aga hommikul on jälle hea ja tahan tööle minna,» rääkis naine.
Meenutades eredaimat hetke õpetajaametist, meenus Kukele paari aasta tagune seik, kui tema õpilane sai Läänemaa inglise keele olümpiaadil teise koha. «See oli tõesti hea tunne,» tõdes Kukk. «Tunne, et oled millegagi hakkama saanud.»
Enda sõnul elab Kukk praegu peaaegu täiuslikku elu. Täielikust õnnest jäävat puudu vaid reis Hispaaniasse. Selle plaanib naine järgmisel aastal ette võtta. 200 000 krooni kulub esialgu aga korteri- ja muude laenude tagasimaksmiseks.
Raha on piisavalt
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) õpetajaosakonna peaspetsialisti Kaja Kuuseoki sõnul on lisaks seitsmele allkirjastatud lähtetoetusele esitatud veel 22 avaldust ja need on läbivaatamisel.
Taotluste esitanute arv on REKKile Kuuseoki väitel üllatus. «Asi käivitus väga kiiresti, arvestades seda, et kooliaasta algus võtab alati energiat,» ütles ta.
Kuuseoki kinnitusel ei pea noored õpetajad muretsema, sest kõik, kes lähtetoetuse taotlemise tingimustele vastavad, toetust ka saavad. «Raha on selleks piisavalt,» ütles Kuuseok.
Lähtetoetust saab taotleda veel kolm ja pool kuud ning haridusminister Tõnis Lukas usub, et avaldusi laekub lisaks. Kuigi kokkuvõtteid oleks ministri sõnul õige teha pärast tähtaja lõppemist, on juba praegu selge, et lähtetoetuste programm on olnud edukas.
«See on tulevikku suunatud toetus ja jääb eelarvekärbetest puutumata,» kinnitas Lukas. «Eesti kool vajab noori õpetajaid, kes võtaks teatepulga üle.»
Kes saab lähtetoetust taotleda?
• Noored õpetajad, kes pärast hariduse omandamist asuvad aasta jooksul tööle väljaspool Tallinna ja Tartut asuvas üldharidus- või kutsekoolis.
• Nõutav on magistrikraad või bakalaureuseõppele järgnenud õpetajakoolitus. Kahe viimati nimetatud koolituse vahele ei tohi jääda rohkem kui üks aasta.
• Töötavad vähemalt 0,75 ametikohaga.
• Vastavad ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning valdavad eesti keelt kõrgtasemel.
Lähtetoetuse saanud õpetajad
Riina Hiob
Järvamaa Roosna-Alliku põhikooli inglise keele õpetaja
Sel aastal alustasin pärast ülikooli lõpetamist Roosna-Allikul 4.–7. klassi õpilastele inglise keele, inimeseõpetuse ja loodusõpetuse õpetamist.
Õpetajaks mineku plaan oli mul niikuinii, miks muidu viis aastat seda ametit õppida. Tegelikult plaanisin jaanuarist tööle minna, sest olin lapsepuhkusel. Aga kuna poole aasta pealt on raskem alustada, siis tulin juba sügisel.
Roosna-Allikul õpetan sellepärast, et ma elan Paides ja kodule lähemal pakkumisi polnud.
Karin Nurme
Jõgevamaa Sadala põhikooli keemiaõpetaja
Lähtetoetus oli mulle lisaboonus. Sellest võimalusest on nii palju räägitud, et raske on mööda vaadata. Kavatsen minna järgmisel aastal doktorantuuri keemia õpetamist uurima ja seda on isikliku õpetamise kogemuseta raske teha.
Edasiõppimisega samal ajal kavatsen ka koolis edasi töötada. Mida pärast doktorantuuri teen, seda täpselt ei tea.
Katrin Kütt
Lääne-Virumaa Haljala gümnaasiumi matemaatikaõpetaja
Juba ülikooli viimasel kursusel öeldi, et kirjutage kõik avaldus lähtetoetuse saamiseks. Aga kindlasti polnud toetus õpetajaks mineku põhjus.
Mulle on matemaatika alati meeldinud ja õpetamine ka, seetõttu mõtlesingi, et tahan õpetajaks saada. Olin siin koolis praktikal ja see on mul ka kodule hästi lähedal. Samuti on siin tore kollektiiv.
Õpetajaks jään praeguste plaanide järgi ikka kogu eluks. Kevadel lõpetasin õpetajakoolituse, nüüd õpetan 7.–9. klassi õpilasi.
Lisaks neile kolmele said lähtetoetuse noored õpetajad Harjumaal Laagri koolis ja Püünsi põhikoolis ning Läänemaal Risti põhikoolis.