Eestis hukkus lõppenud aastal liiklusõnnetustes 66 inimest ehk 11 inimest vähem kui 2014. aastal, politsei- ja piirivalveameti andmetel oli liiklussurmade arv mullu aastakümnete väikseim.
Hea uudis: liikluses hukkunute arv oli aastakümnete väikseim
1. jaanuar 2016, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Riho Tänaku sõnul on väga positiivne, et liiklusõnnetustes hukkunuid oli varasemast vähem, samas on iga kaotatud elu liiast. «Õnnetuste üldarv, kus inimesed viga said, on samuti vähenenud, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes avariide tõttu viga said,» märkis ta.
Eelmisel aastal juhtus Eestis kokku 1331 liiklusõnnetust, kus sai surma 66 ja vigastada 1753 inimest. 2014. aastal oli 1426 avariis hukkunuid 77 ja vigasaanuid 1740. Joobes juhtide süül juhtunud õnnetusi oli mullu 128, tunamullu aga 161.
«Võrreldes olulisimaid näitajaid varasemate aastatega, võib öelda, et liikluspilt on paranenud. Tunnustus ja kiitus siinkohal kõigile, kes on liikluses tähelepanelikud ning arvestavad teiste liiklejatega,» ütles Tänak.
Ohumärgid, mida politsei liiklusstatistikas näeb, on tema sõnul seotud joobes juhtide ja lubatud piirkiiruse ületamisega. Alkoholi tarvitanuna roolist avastatud inimeste arv ei ole Tänaku sõnul vähenenud, kusjuures 40 protsenti juhtidest on roolis olnud enam kui 1,5-promillises joobes. Samuti on suurenenud narkojoobes juhtide arv, keda avastati eelmisel aastal ligi 300.
Kokku tabas politsei aastaga 7856 alkoholi või narkootikumide mõju all olnud juhti, kellest 3109 olid üle 1,5-promillises alkoholijoobes.
«Teine ohukoht on lubatud piirkiiruse ületamine, kus on kasvanud nende kiiruseületamiste osakaal, mis on lubatust 20 või enama kilomeetri võrra suuremad. Seejuures on kiiruseületamistest ligi pool avastatud asulates, kus lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab liiklusturvalisust enim,» rääkis Tänak.
Politsei fikseeris aasta jooksul 44 705 kiiruseületamist, kõige tihemini ehk 27 947 korral ületasid juhid kiirust 21–40 kilomeetrit tunnis. Asulates tuvastas politsei möödunud aastal 20 992 kiiruseületamist.
Traagilisimatena jäävad lõppenud aastast Tänaku sõnul meelde Rannus juhtunud raske avarii, milles hukkus neli noort, ning joobes juhi põhjustatud õnnetus Harjumaal, kus hukkus sülelaps.
Alanud aastal pöörab politsei Tänaku sõnul liiklusjärelevalves peatähelepanu nendele rikkumistele, mis mõjutavad liiklusõhutust kõige enam. «Lisaks järelevalvele püüab politsei riskikäitumisega kaasnevaid ohte selgitades kujundada ka liiklejate hoiakuid, et raskeid õnnetusi ära hoida,» kinnitas ta.