Galerii ja video: täna 96 aastat tagasi hakkas kehtima Vabadussõja relvarahu

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimus täna 96 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu mälestustseremoonia.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 vaikisid relvad Vabadussõja lahinguväljadel, kui  pärast 402 päeva kestnud vaenutegevust lakkas Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõjategevus. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.

Kaitseminister Hannes Hanso meenutas tseremoonial kõneldes oma vanaisa venda Otto Hansot, kes langes 18-aastase sõdurina 1918. aasta detsembris Punapargi lahingus Tihemetsas.

«Võin kinnitada, et Vabadussõjas osalenud ja langenud sõdurite tegevus ei olnud asjata. Vabaduse eest makstud kallis hind on meil selgelt meeles,» rääkis Hanso. «Täna oskame oma vabadust veelgi enam hinnata ja hoida. Me teeme seda nii nagu tehti Vabadussõja ajal – koos oma liitlastega, üheskoos seistes nende väärtuste ja põhimõtete eest, mis on meile kallid.»

Tallinna Reaalkooli õpilane Anette Kuuseorg ütles oma kõnes, et meie riigi vabaduse hind oli kulukam kui kaks aastat sõdimist Vabadussõjas.

«Neil aastatel tuli eestlastel kanda nii vaimselt kui ka füüsiliselt rasket koormat ning surra vabariigi eest, mis oli tollel hetkel olemas vaid nende endi hinges ja südames. Minuvanune noor võib tunda tohutut tänulikkust oma esivanemate ees, et üldse eksisteerib niisugune mõiste nagu Eesti riik,» rääkis Kuuseorg. «Vabadussõjas tekkis noortes uskumatu jõud ning neil oli ühine eesmärk, mille saavutamine võis võimalik olla vaid ühiselt tegutsedes.»

Eesti Korporatsioonide Liidu nimel kõnelenud Oskar Kivisiv korp! Sakalast meenutas, et ka paljud üliõpilased ja korporandid olid vabatahtlikena nende seas, kes võitlesid ja võitsid Vabadussõjas.

«Julgen öelda,  et me oleme Eesti eest valmis võitlema ka nüüd, kas homme, kahe, viie või kahekümne viie aasta pärast, seni kuni vabadus on meie. Vabadus on au, mida tuleb hoida,» rääkis Kivisiv.

Lisaks Vabadussõja võidusamba juures peetavale tseremooniale asetavad kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti ja vaikuseminutiga raadioprogrammides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles