Põhja päästekeskuse juhi Priit Laosi sõnul on traagiline, et uue aasta esimestel päevadel hukkus tulekahjus neli inimest. Samas said päästjad uue aasta alguses väljakutseid kokku vähem kui mullu ning raskete tagajärgedega ilutulestikurakettidega seotud õnnetusi ei olnud, küll tuli aidata näiteks rõdul ilutulestikku vaadanud inimesi, kes tuppa tagasi ei pääsenud.
Laos ütles intervjuus Kuku raadiole, et 2015. aasta algas samuti traagiliselt. «Ka siis hukkus aasta esimese nädala jooksul tulekahjudes neli inimest. Paraku on see negatiivses mõttes trend,» märkis ta.
Käesoleva aasta alguses puhkenud hukkunutega tulekahjude tekkepõhjusi uuritakse. Kahel juhul arvab päästeamet, et tulekahju võis alguse saada küttekoldest või suitsetamisest. Kahel juhul on põhjus selgitamisel.
«Kõik Eesti inimesed, hoidke oma tuleohutus korras ja kontrolli all. Aidata tuleb puudega inimesi ja eakaid, kelle elukeskkond tuleb tuleohutuse mõttes üle vaadata. Ka eelmise aasta lõpus puhkesid mitmed tulekahjud eakate inimeste hoonetes. Neil tuleb silm peal hoida,» toonitas Laos.
Ta tõdes, et külmal ajal on eelkõige probleemiks kütmisest ja suitsetamisest alguse saanud põlengud. «Külma ilmaga kolitakse suitsetamine sisse, tulekahjude arv suureneb ja tagajärjed võimenduvad,» selgitas Laos.
Kütmisel on tema sõnul aga kaks lihtsat reeglit, mida järgida tuleb. Esiteks peavad küttekolded ja seadmed korras olema. Oluline on, et need oleks üle vaadatud professionaalse korstnapühkija poolt. Teiseks ei tohi kütta liiga palju korraga, vaid pigem vähem ja mitu korda.
«Suurem osa inimesi siiski aastaringselt ei küta ning küttekolded seisavad jõude. Kui ühekorraga sõna otseses mõttes kuuma anda ja väga intensiivselt kütteseadeid kasutada, siis võib see traagiliste tagajärgedeni viia,» selgitas Laos.
Muus osas tõi Põhja päästekeskuse juht välja, et päästjad said aastavahetusel 21 väljakutset, mida on vähem kui tavaliselt. «Oli mõni rakett, mis sattus aknast sisse ja mõni rakett, mis süütas auto, aga tagajärjed ei olnud tõsised,» märkis ta.
Laosi sõnul oli ka ekslikke väljakutseid. «Olid tulekahjualarmid ja mõned prügikastipõlengud. Huvitav trend on aga see, et päris mitmel juhul olid inimesed rõdule läinud ilutulestikku vaatama ega pääsenud enam tuppa tagasi. Päästjad käisid kahel korral rõduuksi avamas,» märkis ta.
Kolme päeva jooksul neli hukkunut
Tallinnas Mustamäel hukkus esimese jaanuari esimestel tundidel elumaja tulekahjus mees. Häirekeskus sai kell 4.14 teate tulekahjust Vilde teel, kus ühiselamu tüüpi elumaja kolmandal korrusel põles tuba. Kustutustööde käigus leidsid päästjad toast hukkunud mehe.
Pärastlõunal sai häirekeskus teate tulekahjust Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala külas. Tulekahjust teatasid naabrid, kelle korteris hakkas tööle suitsuandur. Sündmusele reageerinud päästjad sisenesid kolme korteriga hoonesse ning leidsid elutoast voodi kõrvalt hukkunud vanema meesterahva. Tulekahju sai alguse arvatavasti voodis suitsetamisest. Tuli levis ka naaberkorterisse, vee- ja suitsukahjustusi sai hoone pööning.
Laupäeva hommikul sai Haapsalus tules surma 61-aastane mees. Häirekeskus sai kell 10.25 teate, et Sadama tänaval põleb kahekorrruselises puidust kortermajas korter. Päästjate kohale jõudes alustas tööd suitsusukelduslüli, kes leidis majast hukkunud mehe. Tulekahju tagajärjel hävis korter täielikult.
Eile oli Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel tulekahju, milles hukkus 58-aastane mees. Kell 14.02 sai häirekeskus teate, et Kohtla-Nõmmel Tähe tänaval põleb elumaja. Päästjate kohale saabudes olid leegid esimese korruse akendest väljas. Päästjad leidsid majast hukkunu kella 15 ajal. «Hukkunud mees oli puudega inimene, kes elas majas üksinda. Esialgsel vaatlusel võis tulekahju alguse saada küttekoldest või suitsetamisest,» sõnas päästeameti Ida päästekeskuse valvemenetleja Urmas Grüning.