Homsest võib minna Lämmijärve, Pihkva järve ja Narva veehoidla jääle

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
6. jaanuar 2016 14:24
Kalamees järvejääl. | FOTO: Aivar Aotäht / Sakala

Alates homsest, 7. jaanuarist on Eestis lubatud minna jalgsi Lämmijärve ja Pihkva järve ning Narva veehoidla jääle, endiselt on keelatud minek Peipsi järve jääle.

Lämmi- ja Pihkva järvel liikudes tuleb silmas pidada, et keelatud on ligineda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit ning Salu saarele lähemale kui 300 meetrit, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Samuti on keelatud liikuda jääl Laaksaare ja Piirissaare traaversilt  põhja suunas. Narva veehoidla jääle on lubatud minna jalgsi Kulgu sadamast 2,5 kilomeetri ulatuses ülesvoolu kuni ühe kilomeetri kaugusele Eesti poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kuni 50 meetrit.

Lämmijärvel on piirirežiimi ala tähistatud hoiatussiltidega 400-meetriste vahedega ning Pihkva järvel vähemalt 100-meetriste vahedega. Igal juhul tuleb kalastajatel olla tähelepanelik, et kalastamistuhinas naaberriigi territooriumile ei satutaks. Parim vahend selleks on mitte üritada järvel võimalikult kaugele liikuda.

Kuna Peipsi järvel on jääolud endiselt ebaühtlased ja esineb pragusid, siis on Peipsi järve jääle jalgsi või transpordivahendiga minek jätkuvalt keelatud.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo komissar Marek Klaus ütles, et jalgsi järvejääle minnes on soovituslik veebirakenduse piiriveekogu.ee abil või kordonis registreerida nii järvele väljumine kui ka tagasitulek. „Nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku ohu korral alustada koheselt otsinguid,“ sõnas Klaus.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, soovitab politsei- ja piirivalveamet teha õnnetuse ära hoidmiseks järgmist:

· Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Kehtivate piirangutega ning piirirežiimi ala koordinaatidega saab end kurssi viia nii piiriveekogu.ee rakenduse abil või küsida infot lähimast kordonist.

· Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.

· Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.

· Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.

· Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.

· Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.

· Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde.

· Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks.

· Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks.

· Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL