Alampalk ja pensionid tõusevad, aga kas elu läheb sellest paremaks?

Madis Vaikmaa
Madis Vaikmaa
:

Alanud aastal kasvavad mitmed toetused, pensionid ja alampalk. Kas sellest piisab inimeste toimetuleku parandamiseks või tuleks rahva elujärje parandamiseks teha põhimõttelisi muudatusi, kommenteerisid Praxise eksperdid.

Majandus

Majanduspoliitika analüütiku Mari Relli sõnul kasvab tulumaksuvaba tulu 154 euro pealt 170 euroni kuus. Samas jätkuvad muudatused, kus tuludest mahaarvamisi vähendatakse ja piiratakse.

«Näiteks jätkub koolituskulude piirmäära kärpimine. Üllatav on ka see, et kuigi tulumaksuvaba piirmäär kasvab, jäävad samaks laste ülalpidamisega seotud mahaarvamised. Nii on alates teisest lapsest maksuvaba endiselt 154 eurot kuus ja seda iga kuni 17 aastase lapse kohta,» ütles Rell.

Ettevõtluse poolelt võiks Relli sõnul välja tuua selle, et aastaid muutumatuna püsinud välislähetuse päevarahade piirmäär kasvab 50 euroni. Kui päevaraha makstakse üle lubatud määra, siis maksustatakse seda mitte enam erisoodustusena, vaid lisatasuna.

Lisaks muutub väikeettevõtetele lihtsamaks 2016. aasta majandusaasta aruande vorm. «Antud valdkonna eksperdid leiavad, et see muudatus hoiab majandusaasta aruande koostamisel kokku ehk 10 minutit raamatupidaja aega ning igapäevane arvepidamine siiski ei muutu.»

Pensionid

Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütiku Magnus Piiritsa sõnul peaks pensionide kasvamine 5,7 protsendi võrra tõstma stabiilsete hindade tõttu pensionäride reaalset ostujõudu. «Teisalt on palgakasv veelgi kiirem ja võrreldes töötava inimesega pensionäri olukord ei parane. Kuna töötavaid inimesi jääb vähemaks ja seetõttu ei kasva maksulaekumised nii kiiresti nagu palk, siis jäävad käärid pensionäri ja palgatöötaja sissetulekute vahel püsima veel pikaks ajaks,» ütles Piirits.

Lisaks kerkib naiste pensioniea algus 63 eluaastani. «Pikemas perspektiivis näeme, et inimeste keskmine eluiga pikeneb ja töötavaid inimesi jääb aina vähemaks. Et pensionil veedetud aeg oleks põlvkondade vahel võrdsem, on tulevikus plaan siduda pensioniiga automaatselt oodatava elueaga. Pensioniea sidumine oodatava elueaga muudaks ka pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks,» ütles Piirits.

Perepoliitika

Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütiku Helen Biini sõnul kerkib vanemahüvitise ülempiir. «Vanemahüvitise kasutamise tingimused jäävad endiseks ega võimalda vanemal väikelapse hooldamise kõrvalt osalise koormusega tööl käia. Vanemahüvitise ja –puhkuste skeemi paindlikumaks muutmine on Praxise analüüside põhjal üheks oluliseks teguriks, mis võimaldaks töö- ja pereelu paremini ühitada ning toetaks ühteaegu nii laste sündi kui ka töötajate potentsiaali tõhusat rakendamist,» ütles Biin.

Uuel aastal tõusevad ka lapsetoetused esimesele ja teisele lapsele viie euro võrra kuus. Tõus on küll väike, kuid aitab osaltki kompenseerida lasteaiakoha ja huviringide hinnatõusu.

Laste süvavaesuse leevendamiseks on oluline samm toimetulekupiiri tõus 90 euro pealt 130 euroni. Praxise analüüsid on näidanud, et see on teiste sotsiaaltoetustega võrreldes kuluefektiivne meede lastega perede vaesusest välja aitamiseks. 

Uuel aastal tõuseb alampalk 430 euroni ning see ühtlustab inimeste sissetulekuid ja omab mõju ka soolisele palgalõhele. «Kuigi Eesti naised teenivad meestest keskmiselt 30 protsenti vähem, siis konkreetsemaid samme Euroopa suurima palgalõhe vähendamiseks ette nähtud pole,» ütles Biin.

Koos alampalgaga kerkib ka alimentide summa. See tähendab, et last üksi kasvatav vanem saab nüüd igakuist elatist senisest 20 euro võrra rohkem ehk 215 eurot. Lisaks jõustuvad märtsis seadusemuudatused, millega on võimalik elatisvõlglaselt ajutiselt ära võtta autojuhiluba.

«Muutub ka tuludeklaratsioonide kinnitamise protsess, mis annab eelisõiguse lapsi enda deklaratsioonil kajastada ning sellega kaasneva õiguse kahe või enama lapse korral saada tulumaksutagastust sellele vanemale, kelle arvele laekub ka lastetoetus. Nimetatud muudatused koos annavad väikese kuid vajaliku panuse üksikvanematega perede parema toimetuleku kindlustamisesse,» ütles Biin.

Tööturg

Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütiku Märt Masso sõnul jõustub uuel aastal töövõimereform, mis tähendab, et muutuvad töövõime hindamise kord ja hüvitise maksmise tingimused. Lisanduvad ka aktiivsed tööturumeetmed (näiteks tööalase rehabilitatsiooni teenus) ja täpsustusid nõuded kohalikele omavalitsustele sotsiaalteenuste pakkumisel. Kokku võiksid need muutused toetada töövõimekaoga inimeste tööelus osalemist.

Eelnevale lisaks on riigil vaja pöörata tähelepanu ka meetmetele, millega toetatakse töövõimekaoga inimeste tööle jäämist ja tööle naasmist.

Kuigi riik on teinud töövõimereformiga sammu edasi, on teha veel palju. «Haigushüvitiste maksmine peaks toetama säilinud töövõime kasutamist ning ennetama töövõimekao süvenemist ja töökatkestuste pikenemist. Samuti tuleb mõelda, kuidas motiveerida ja toetada tööandjaid ennetama töövõimekao tekkimist ning töövõimekaoga töötajatele sobiva töö pakkumist,» ütles Masso.

Kuigi töötutoetuse kasvamine on positiivne, jõuab see paraku vähesteni. «Uuel aastal tõuseb taas töötutoetus, kuid seda saab vaid kolmandik uutest registreeritud töötutest. Töötuskindlustushüvitist saab aga vaid viiendik,» ütles Masso. Kuna pooled uutest registreeritud töötutest ei saa kumbagi hüvitist, peavad töötuid aitama ka teised hüvitised ja toetused.

Tervis

Tervisepoliitika eksperdi Ülla-Karin Nurme sõnul võib uue aasta muudatustest rääkides pidada heaks uudiseks pilthoiatusi suitsupakkidel ja maitsega tubaka keelamist. «Teisalt viitab mentooliga sigarettidele antud viis aastat kestev üleminekuaeg sellele, et tubakatootjad on suutnud seista oma huvide eest. Uuringud on näidanud, et mentoolisisaldus sigarettides suurendab nikotiinsõltuvuse teket ning mentooli sisaldavad sigaretid hõlbustavad suitsetamisharjumuse kujunemist. Kuna nende oluline sihtrühm on noored ja eriti teismelised neiud, siis on ilmne, et seda võimalust turuosa suurendamiseks ei taha tubakatööstus niisama kergesti käest anda,» ütles Nurm. 

Teiseks rahvastiku tervist säästvaks muudatuseks on alkoholiaktsiisi tõstmine. «Alkoholiteema on olnud avalikkuse terava tähelepanu all ning positiivne on ühiskonnas toimunud mõtteviisi muutus.»

Aga liikugem tarbimise juurest tagajärgede suunas. Perearstide töökoormust aitab leevendada see, et pereõed saavad nüüd retsepti kirjutamise õiguse. Samuti kasvab nende roll krooniliste haigete ravi korraldamisel. 

Töötajate vaatevinklist on positiivne hüvitatavate haiguspäevade piirangu kadumine, mis aitab parandada krooniliste haigete sissetulekukaitset. «Järjestikku makstavate haiguspäevade perioodi pikendamine kahe kuu võrra võib soosida tervise taastamist ning vähendab vajadust suunata neid püsiva töövõimetuse süsteemi,» ütles Nurm.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadalampalkmajandusmaksuvabapensionidsotsiaalpoliitikatoetused
Samal teemal
KANAL 2 JA POSTIMEHE SUUR PRESIDENDIDEBATT
Sisuturundus
KELLE VALIKS PRESIDENDIKS RAHVAS?
REPORTER.EE VIDEOD
NAINE24
ELU24
eesti otsib presidenti
värskes Maa Elus
Gallup

Kui sageli võtad poest õhukese kilekoti?

Küsitluses on osalenud 4414 inimest
Päevakava
Varsti08:00
26Aug Postimehe otsepilt: Eesti meistrivõistlused takistus- ja koolisõidus >
Täna10:00
26Aug Otse: õpilasmaleva konverents «Noortemalevad - kas, kuidas ja kuhu edasi?» Vali Lisa>
Täna17:30
26Aug Postimehe otsepilt: Tallinna ralli toob starti Eesti ja Läti parimad>
Täna18:45
26Aug Jalgpalli otsepilt: õhukese koosseisuga Trans püüab Levadiat nõelata>
Homme09:15
27Aug Postimehe otsepilt: Tallinna ralli toob starti Eesti ja Läti parimad>
Viimased uudised
Rio 2016Kõik
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Priit Pärn

70

Priit Pärn

graafik ja animafilmilavastaja

Ene-Juta Üleoja, 79

koorijuht ja pedagoog

Jüri Okas, 66

arhitekt ja graafik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE