ERJK otsustab Keskerakonda erakorralise audiitorkontrolli saatmise veebruaris

Foto: Toomas Huik

Täna Keskerakonna esindajatega kohtunud erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustab veebruaris, kas saata 2014. aasta majandusaasta aruandes ebatavaliselt suurt sularahajääki näidanud Keskerakonda erakorraline audiitorkontroll.

Järelevalvekomisjon on teinud Keskerakonnale viimastel kuudel rea järelepärimisi, kuid ei ole saanud kõigile oma küsimustele vastuseid. Seetõttu kutsuti täna komisjoni ette selgitusi andma Keskerakonna esindajad.

Komisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles Postimehele, et tänasel kohtumisel Keskerakonna tegevsekretäri Peeter Vitsuri, erakonna raamatupidaja ja raamatupidamisteenust osutava ettevõtte juhiga sai komisjon mitmeski olulises küsimuses selgust. «Ma arvan, et igal komisjoni liikmel on oluliselt rohkem infot oma siseveendumuse kujundamiseks,» ütles ta, kuid lisas samas raamatupidamissaladusele viidates, et ei saa vastuste kohta väga detailseid kommentaare anda.

Reserv erakorralisteks kulutusteks

Ojasalu sõnul kordasid Keskerakonna esindajad, et on sularaha kassas hoidnud likviidsusreservina, et valimiste eel oleks neil piisavalt vahendeid teha erakorralisi kulutusi. Komisjoni liikmed küsisid tema sõnul lisaküsimusi, mis puudutasid raamatupidamisaruannete kohaselt tehtud tehinguid ja raamatupidamise kirjeldamise viisi.

«Täna on näha, et nii aruandvate isikute konto, sularahakonto kui ka võib-olla mingisugused muud kontod on kirjeldatud kõik ühe raamatupidamiskonto peal, mis on vastuolus raamatupidamisseaduse analüütika reeglitega. Samuti ka periodiseerimise osas ei ole jälgitud tekkepõhisuse printsiipi, kuna kõik kanded on tehtud sisuliselt ühe kuupäevaga,» rääkis Ojasalu.

Tema sõnul jäi komisjonil ikkagi veel küsimusi, millele oodatakse erakonnalt lähinädalatel vastuseid. «Nagu me erakonna esindajatega kokku leppisime, siis meil jäid teatud küsimused üles, millele nad ei saanud veel täna vastata. Küsime need küsimused ja enne järgmist koosolekut saame vastused,» ütles ta.

Järgmisel, veebruaris toimuval koosolekul otsustab komisjon Ojasalu sõnul edasised sammud, sealhulgas võimaliku erakorralise audiitorkontrolli tellimise. «Arutasime audiitorite saatmist ja otsustasime, et me täna ei tee seda otsust. Pigem küsime erakonna enda käest informatsiooni ja kui erakond annab ammendavat ja selget informatsiooni, siis me erakorralise kontrolli jaoks vajadust ei näe. Kui jäävad ikkagi küsimused ja kahtlused üles, siis me järgmine kord seda otsustame,» kinnitas Ojasalu.

Toobal: sularahajääk on märgatavalt vähenenud

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles Postimehele, et ei osalenud tänasel kohtumisel, sest ERJK soovis vastuseid saada raamatupidamisliku taustaga inimestelt. Tema sõnul ostab Keskerakond raamatupidamisteenust ettevõttelt Simar, mille juht oli koos Keskerakonna raamatupidajaga koosolekul kohal.

«Nad küsisid informatsiooni üle-eelmise aasta kohta. Tänane olukord on oluliselt muutunud,» kinnitas Toobal, kelle sõnul on partei sularahajääk praegu «oluliselt väiksem». «Veidi üle 10 000, aga ma võin veidi eksida,» ütles ta.

Järelevalvekomisjon pöördus Keskerakonna poole juba septembri alguses, pidades tunamulluse majandusaasta aruande kohaselt erakonna kassas olevat sularahajääki tavatult suureks. Kui 2013. aasta lõpus oli partei sularahajääk kassas veidi üle 59 000 euro, siis üle-eelmise aasta lõpu seisuga oli seda juba 174 427 eurot.

Ka teiste erakondadega võrreldes oli Keskerakonnal sularaha ebatavaliselt palju: Reformierakond deklareeris oma sularahajäägiks kassas 266, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 354, Isamaa ja Res Publica Liit 3532 ja Konservatiivne Rahvaerakond 1030 eurot.

Keskerakond vastas komisjoni järelepärimisele septembri lõpus, põhjendades kassajäägi suurenemist kassareservi moodustamisega erakonna likviidsuse tagamiseks. «Reserv moodustati Eesti Keskerakonnale erakonnaseaduse paragrahv 127 alusel riigieelarvest tehtud eraldistest ning võeti kassasse erakonna Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt, mis on ka konto väljavõtetega tõendatud,» teatas partei ja lisas, et edastas komisjonile ka kõik nõutud dokumendid.

Audiitor pidas erakonna selgitusi hämmastavaks

Aastaid rahvusvahelises audiitorfirmas töötanud audiitor ütles seejärel Postimehele, et peab Keskerakonna selgitust «pehmelt öeldes hämmastavaks». «Kui moodustatakse reserv, siis on see kas tulevaste kahjumite katteks või põhivara soetusteks ja nii edasi. Tegu on raamatupidamisliku kandega, mis ei eelda seda, et ma võtan enda kontolt raha ära. Reservi moodustamine moel, et raha tuuakse pangast kassasse, on äärmisel hämmastav ja tegelikult ka ohtlik, sest pank on siiski üldjuhul turvalisem koht kui kassa,» rääkis ta.

Ta juhtis tähelepanu, et 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt moodustab enam kui 174 000-eurone kassajääk 12 protsenti erakonna bilansimahust. Kauaaegse audiitori hinnangul on selline osakaal ebanormaalselt suur. Raha on erakond deklareerinud kokku 215 410 eurot, millest sularaha kõrval on partei arvelduskontodel 40 983 eurot. «See on number, mis iseloomustab kauboikapitalismi aegu,» leidis ta sügisel.

Keskerakonna tunamullust aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitor on juhtinud oma aruandes tähelepanu, et erakonna lühiajalised kohustused (317 529 eurot) ületavad käibevara (223 353 eurot).

Postimehega vestelnud audiitori on sõnul on lühiajalised kohustused need, mida erakond peab hakkama lähemal ajal maksma. «Makstakse neid ikka üldjuhul pangast, aga siin on toodud raha kassasse. Kas nad kavatsevad neid kohustusi hakata täitma siis sularahas?» küsis ta.

Küsimusele, miks võib erakonnale olla kasulik hoida seifis nii palju sularaha, ei osanud audiitor vastata, korrates, et tegu on täiesti ebaloogilise otsusega. Summad, mida on sularahajäägina deklareerinud teised erakonnad, näitavad tema sõnul, et sularahamakseid tehakse väga vähe ja üldiselt täidetakse oma kohustusi pangaarvelt.

«Ei ole enam need ajad, kus kassas hoiti majandusraha,» ütles kauaaegne audiitor ja lisas, et nii suur summa võib kassas olla väga suurel kaubandusettevõttel, kuid ka seda mitte püsivalt. «Nii suurt kassajääki bilansimahust ei suudaks tänapäeval ette kujutada.»