Jaan Kallas: PRIA on kelmide suhtes karmimaks muutunud

PRIA peadirektor Jaan Kallas Foto: Raigo Pajula

PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul on amet läinud raha taotlevate kelmidega varasemast võrreldamatult karmimaks.

Mille poolest on Aardla Maaparandusühingu juhtum PRIA praktikas erakordne?

See on erakordne nii ulatuse kui ka sügavuse mõttes. See on olnud meie jaoks suhteliselt pika projekti teostamise aja jooksul kaetud ebamääraste tegevustega, aga see selgus meie inspektorite hilisemate kontrollide ja ekspertiiside tulemusena.

Selline on lähiminevik ja minevik, olevik ja tulevik on siiski teistsugused. Viimase pooleteise aasta jooksul oleme PRIAs läbi viinud nii välis- kui ka sisekoolitusi, mille tulemusena on meie taotluste menetlejad oluliselt targemaks saanud. Eesmärk on avastada pettused juba võimalikult varases staadiumis.

Kui võrrelda aga Euroopaga, siis oleme meie siin Eestis Euroopa üldpildis ikkagi pailapsed ja väärad taotlused moodustavad kolm-neli protsenti taotluste üldarvust.

Aardla Maaparandusühingu puhul on erakordne ka see, et nõukogusse kuulusid kahe valla vanemad ja Tartu linna esindaja.

Kindlasti oli meie usk ja lootus see, et kui ühingu nõukogu on mehitatud sedavõrd kvaliteetselt, siis ei saa seal juhtuda selliseid asju, kus tegelikkusele ei vasta ei materjalid, mahud ega tehtud tööd ja kus võltsitakse allkirju. Kahe küsimärgiga on ka selle nõukogu töö kvaliteet.

Polder ei ole siiski ainus viimasel ajal meediasse jõudnud ja PRIA algatatud kriminaalasi. Kas see on juhuslik?

See tulenebki Euroopa Komisjoni järjest karmimatest ettekirjutustest raha kasutamisele. Peame tegema kõik endast oleneva, et tagada Euroopa maksumaksja raha sihipärane kasutamine.

See on meil tänavu juba üheteistkümnes kord prokuratuuri pöörduda, sellal kui kõigi varasemate tegevusaastate peale kokku oli selliseid pöördumisi üks.

Kas sel aastal on esinenud toetuste taotlemisel teadlikke petukatseid rohkem kui varem?

Vaat seda ei saa öelda. See eristabki meid kõvasti üldisest Euroopa pildist, ehkki kartsime masu rohkem, kui asi oli väärt. Valeandmete esitamise suhe on jäänud samaks.

Niisiis ei pruugi need tänavu prokuratuuri esitatud avaldused esindada sugugi ainult selle aasta juhtumeid?

Tõepoolest ei puuduta see ainult tänavusi juhtumisi – suur osa neist on varasematest aastatest.

Kas petuskeemid on muutunud tänavu varasemast keerukamaks ja raskemini avastatavaks?

Skeemid pole muutunud keerukamaks, küll aga jõhkramaks.

Küsitakse rohkem ja labasemalt?

Jah, küsitakse rohkem ja labasemalt. Isegi kui pettus on ilmselge, minnakse ikka kohtusse lootuses, et kohus vaatleb üksikisikut nõrgema poolena. Üldjuhul pole see lootus täitunud, sest PRIA on siiski kohtus võitnud üheksal juhul kümnest. (PM)